Venemaa juba blokeerib Eesti vedelkütuseturgu

Kütuserong. Mineraalsete toodete, sh kütuse kaubavahetuse kahanemine viis väliskaubanduse juulis langusesse. Foto: Peeter Langovits

Tõenäoliselt pole ükski Eesti elanik tähelegi pannud, et Venemaa pole viimase viie aasta jooksul tarninud Eestisse ühtegi tonni vedelkütust. Eesti Õliühingu hinnangul on tegemist Kremli sihikindla poliitikaga, sest pärast nn pronksöö sündmusi ei luba Venemaa Raudtee Kiriši rafineerimistehasest ronge Eesti poole teele saata.

Meie turgu naabri selline nürimeelne käitumine ei kõiguta, sest siinsed autokütused tuuakse 40 protsendi ulatuses raudteed mööda Poola naftakompaniile PKN Orlen kuuluvast Mažeikiai tehasest ja 60 protsenti tuleb Porvoos asuvast Neste tehasest. Kuna Eesti kütuseturul käib tihe rebimine ja hinnatase püsib suhteliselt madalal, pole Venemaa kütuseärimeestel seni olnud erilist motivatsiooni Kiriši toodete Eestisse vedamise nimel Kremliga piike murda.

Vedelkütustega varustamise julgeolekut suurendab asjaolu, et Eesti energeetikud valmistuvad põlevkiviõli tootmise mahu suurendamiseks nii palju, et kolme keemiatööstuse koostöös oleks võimalik kohapeal toota Eesti aastaseks tarbimiseks vajaminev kogus diislikütust.

Kui veel mõne aasta eest tundus tõhusa rafineerimistehase rajamine võimalik juba 2017. aastal, siis nüüdseks on konkreetsed investeerimisplaanid päevakorrast maha võetud. Esmalt takistasid edasiminekut Eesti Energia ja suurima erakapitalil tegutseva õlitootja VKG vastuolud.

Tänavu aga asus keskkonnaministeerium keskkonnatasude tõstmise kavatsusega ajama üpriski segast poliitikat, mis võib kahjustada nii Eesti energiajulgeolekut kui ka mõjuda hukatuslikult Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule. Erinevalt maagaasist hoiab Eesti autobensiini, diislikütuse ja kerge kütteõli, lennukipetrooli ja raske kütteõli kolme kuu varusid.

Vedelkütuste varud ja diislikütuse tootmise võimekus on energiajulgeolekule ülitähtsad ka põhjusel, et praegu maagaasil töötavaid katlaid on gaasivarustuse ootamatu katkemise puhul võimalik kiiresti ja odavalt üle viia õliküttele. Põletite müügifirma Din Energiaservice OÜ kinnitusel maksab korrusmaja kütmiseks sobiv õlipõleti alla paari tuhande euro.

Hädaolukorras suudetakse see soetada ja paigaldada ööpäeva jooksul. Suuremaks probleemiks on muidugi kütusemahuti, sest kõige külmemal ajal neelab võimas põleti kuni 40 liitrit kütust tunnis. Sellepärast vajaks korrusmaja vähemalt 20 000-liitrist kütusemahutit. Kuid ootamatu kriisi korral piisaks majas sooja hoidmiseks ka õuenurka tõstetud tünnikesest.