/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/03/08/1626796t1hf5c6.jpg)
Eesti Elektritööstuse Liidu juhi hinnangul toob keskkonnatasude kasv sektori vaikse hääbumise, kuivõrd ettevõtete investeerimisvõime märgatavalt väheneb.
Elektritootjad näevad keskkonnatasude kasvus sektori hääbumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elektritööstuse liidu juhina tean, et 2015. aastal jääb elektri tootjal ühe tonni põlevkivi kasutamisel peale otsekulude katmist kätte 5,2 eurot tonni kohta ning riik teenib keskkonnamaksude kaudu 4,4 eurot. Kuid 2020. aastal on praeguse plaani elluviimisel juba nii, et elektri tootja teenib peale otsekulusid 1,4 eurot tonni kohta ning riik saab keskkonnatasudest 5,8 eurot. Viie aasta pärast juhin ma keskkonnamaksude maksmise tööstust. Ütlen otse – 1,4 euro eest ei hoia püsti elektrijaama ja kaevandust. See on hääbumine,» ütles Eesti Elektritööstuste Liidu juht Jaanus Arukaevu sotsiaalmeedia vahendusel, kirjutab BNS.
«Järgmise 10 aastaga tuleb tänase tööhõive säilitamiseks uuendada 75 protsenti põlevkivitööstusest. Investeerida tuleb umbes 4 miljardit eurot. Ükski tööstus ei kavanda suuremat investeeringut Eestis. Sellises olukorras ei näita eelmise aasta kasum midagi tarka - see näitab eelmiste investeeringute kasumlikkust - kuid peamine teema on uute investeeringute tegemiseks vajaliku keskkonna loomine,» sõnas Arukaevu.
«Keskkonnatasude juures räägitakse 3-10-protsendilisest tõusust aastas. Et ei ole ju midagi! Aga see on ju liitintress? Viimane Keskkonnaministeeriumi ettepanek annab muutumatute koguste juures viie aasta keskkonnatasude tõusuks 30 protsenti,» lisas ta.
Eesti Keemiatööstuste Liit alustas käesoleval nädalal kampaaniat «Meie õnn on meie maavarad,» mille eesmärk on võidelda keskkonnatasude tõstmise vastu. «2016. aastal plaanib riik tõsta energeetika ja keemiatööstuse ettevõtetele määratud keskkonnatasusid nii palju, et elektri ja õli tootmine ei tasu enam ära. Tagajärjeks on nii Eesti oma elektri- ja õlitootmise lõppemine kui ka energiajulgeoleku kaotamine,» seisab kampaania kodulehel.
2013. aasta detsembris tühistas riigikohus 2009. aastal kehtestatud maksutõusu, millega tõsteti vee ja maavarade eest võetavaid tasusid. Pärast seda on põlevkivi- ja keemiatööstus aktiivselt seisnud järgmise kavandatava keskkonnatasude tõusu vastu, mis peaks saabuma 2016. aastast. Keskkonnaministeeriumis on ettevalmistamisel keskkonnatasude muutmise ettepanek, millega keskkonnatasud kasvaksid 2016. aastast vahemikus 3-10 protsenti.