Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Kütusemüüja: mina erimärgistusega kütust vastu ei võtaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Erimärgistusega diiselkütuse kontroll. Pilt on illustratiivne.
Erimärgistusega diiselkütuse kontroll. Pilt on illustratiivne. Foto: Küllike Rooväli / Postimees

Kuigi seadus kohustab järgmise aasta maikuus erimärgistusega diisliga maju kütnud inimesi allesjäänud kütuse müüjale tagastada, kinnitab kütusemüüja, et tema seda küll vastu ei võtaks.

«See on laua taga sündinud, see inimene ei ole eluga kursis, kes selle seaduse välja mõtles,» kommenteeris Ants Siig firmast Bendicol seadusemuudatust, mis keelab alates 1. maist erimärgistusega diislikütuse kasutamise majade kütmiseks.

Siiga ajab naerma ametnike jutt, et kuni 100 liitri erimärgistusega kütuse puhul tuleb inimesel aktsiisivahe kinni maksta. «Ma ei tea, kes selle välja mõtles, aga tehniliselt on seda üsna keerukas mõõta, sest tavaliselt on need mahutid kusagil keldris ja neil on kate peal,» selgitas ta. Ka ei ole sellistel mahutitel peal mõõtemehhanismi, et jäägi täpset suurust teada saada.

«Suurema koguse tagastamine müüjale või aktsiisilaopidajale – no ma ei tea...» oli ta hämmingus. Küsimusele, mis saab siis, kui mõni seaduskuulekas kodanik suudabki 2. mail kodusest õlimahutist erimärgistatud diisli kätte saada ja toob selle nende firmasse, vastas Siig kiiresti: «Ma ei tahakski sellega tegeleda.»

Ta selgitas, et juba mahutis oleva õli kättesaamine on tehniliselt väga keerukas, kuna on vaja spetsiaalset masinat. «Mahutitele tekib alati sisse sete, mõnel on uus, teisel vana mahuti, seal on igasugused ohud,» rääkis mees, miks ta majaomanikelt kütust vastu ei võtaks. Siig ise loodab, et terve mõistus tuleb võidule ja kasutamise keeld lükatakse edasi.

Kütusemüüja on veendunud, et kuigi ametlikult räägitakse u 2000 õliküttega eramust, ei ole see number õige. «Neid on tunduvalt rohkem, aga eks tollil ole see info täpselt teada, aga võib-olla on see info piirkonniti laiali,» arvas ta.  

Neil, kelle jaoks 38-protsendiline toasooja hinnatõus tundub suur, pole kütusemüüja sõnul lootust leida soodsamat alternatiivi. «On masuut, aga see vajab eelsoojendamist, põlevkiviõli on tohutu haisuga ja ka seadmed on hoopis teised,» rääkis Siig. Veel müüakse raskekütteõli, kuid selle väävlisisaldus on nii suur, et seadus ei luba seda kasutada. Siia hinnangul on kõige lihtsam variant minna üle pelletiküttele. «Tavaliselt sellele väikekatlale saab paigutada põleti, aga see eeldab uut investeeringut, sest  õlimahutid tuleb välja tuua, pelleti omad sisse, pealegi pole see mugav,» selgitas Siig. Kui õliküttekatel saab töötada pikka aega, siis pelletikollet on vaja iga nädal puhastada, tuhka välja viia, jälgida, et graanulite varu oleks piisav, ka mahutit on vaja tihedamini täita.

Tagasi üles