«Tegutsesime vastavalt rahandusministeeriumi juhistele,» teatas Ruuda.
Ometigi alustas rahandusministeeriumi riigihankeosakond päev hiljem järelevalvemenetlust.
«MKM läks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusele üle vastavalt rahandusministeeriumi endi juhistele – nimelt näeb riigihangete seadus ette, et rahandusministeeriumi kohustus on nõustada hankijaid riigihangete seaduse rakendamise küsimustes. Seega on nende vastupidine seisukoht üllatav,» ütles Ruuda.
Läbirääkimistega hanke saab riigihankeseaduse § 28 alusel välja kuulutada, kui avatud hankemenetluses ei ole pakkumusi või taotlusi esitatud või kui esitatud pakkumised on oluliselt erinevad hanke esemest. Hanke ese, ehk see, mida ministeerium hankis, oli teenuse osutamine nelja parvlaevaga Rohuküla-Heltermaa ja Virtsu-Kuivastu liinidel aastatel 2016-2026, lisaks ministeeriumi õigus osta teenuse osutajalt parvlaevad.
MKMi väitel puudusid Väinamere Liinide pakkumuses tõendid selle kohta, et ettevõttel oleks võimalik kasutada kolme laeva 2016. aastast alates.
«Pakkuja esitas üksnes allprahilepingu peamise lehe, kust ilmnes, et laevade prahtimise õigus alates 1.oktoobrist 2016 sõltub lisatingimustest, mida aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ei avaldatud. Ka neljanda laeva olemasolu kohta alates 1. oktoobrist 2016 ei esitanud Väinamere Liinid hanketingimustes nõutud kinnitust,» teatas Ruuda.
«Seega puudus sisuliselt hanke ese, mille vastavust tehnilisele kirjeldusele oleks MKM kontrollida saanud – esitatud pakkumus ei andnud MKMile teavet, kas pakkumuses viidatud parvlaevu ka tegelikult 1. oktoobrist 2016 avaliku teenuse osutamiseks kasutada saab. Puudus teave, kas ükski pakkumuses viidatud laev 1. oktoobrist 2016 üldse liinile jõuab. See tähendabki seda, et pakkumus ei vastanud hanketingimustes ettenähtud tehnilisele kirjeldusele,» lisas Ruuda.