Toasooja hinnatõus sundis õiguskantslerilt abi otsima

Harjumaal Lagedil asuva korteriühistu esimees Rainer Kuulme näitab õlikatelt, mis annab ühistule sooja. Foto: Sander Ilvest

Suur toasooja hinna tõus ajendas ühte Harjumaa korteriühistut õiguskantslerilt abi otsima. Kuigi õiguskantsler oli eelnõu menetlemise ajal selle probleemidele viidanud, jäi loodetud abi saamata.

«Aktsiise tõstva seaduse kohta ei ole minule teadaolevalt seni avalikkusele põhimõtteliselt avaldatud, mida toob see seadus kaasa inimestele, kes kasutavad hoone kütmiseks õlikütet,» ütles Lagedil asuva korteriühistu esimees Rainer Kuulme.

Ta tõi näiteks, et aktsiise tõstva seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjas, et riigil puudub täpne ülevaade, kui palju kasutatakse Eestis õlikütet toasooja ja sooja vee saamiseks. «See on aga ilmselt vale, sest kütte ostmiseks tuleb saata vastav kinnitus maksu- ja tolliametile ning valitsusel on täpsed andmed selle kohta, kui palju kergkütteõli ja diislikütust tarbitakse,» rääkis Kuulme.

«Riigieelarvesse on raha vaja ja on leitud koht, kust vajalik lisaraha saadakse 100-protsendiliselt kätte, sest eluasemeid ja ka muid hooneid on ju vaja kütta, enamik õlikütet kasutavaid era- ja juriidilisi isikuid ei olegi aga ilmselt teadlikud, et alates 1. maist 2015 tõusevad nende küttekulud püsivalt ligi 40 protsenti,» ütles mees.

Kuulme sõnul räägitakse seaduse eelnõu seletuskirjas küll võimalikust Kredexi toetusest küttesüsteemi väljavahetamise korraldamiseks, kuid hetkel reaalseid toetusmeetmeid rakendatud ei ole ning on selgusetu, kas ja mis kujul väidetud toetust antakse.

Ilmne on ühtlasi see, et ka võimaliku toetuse korral jääb oluline osa küttesüsteemi väljavahetamise kuludest elanike endi kanda ning tõenäoliselt väga paljudel perekondadel selline vaba raha puudub.

Kütteallika väljavahetamiseks on igal juhul vaja võtta laenu, mida ei anta aga ühistule, kus liikmetel juba on makseraskused. Nende ühistule tehtud hinnapakkumised uue kütteallika hankimiseks on olnud vahemikus 50 000 kuni 80 000 eurot, selline summa on aga ilmselgelt ühistuliikmetele üle jõu käiv.

Mehe sõnul ei tohiks olla aktsepteeritav, et riik tõstab väga lühikese aja jooksul ühte maksumäära 350 protsenti ja teatud isikute maksukoormust 40 protsenti, ilma et oleks eelnevalt selgitatud, kuidas ja kui paljude inimeste elu ja toimetulekut see mõjutab. Nimelt ei nähtu seaduse eelnõu seletuskirjast, et oleks tehtud mingitki analüüsi selgitamaks, kas selline ülisuur maksutõus on õlikütet kütteks kasutavatele perekondadele jõukohane või mitte. Kusjuures on ilmselge, et väga paljudele perekondadele ei ole jõukohane ei selline maksutõus ega ka uue kütteallika hankimine – küsimus on vaid selles, kui suur on selliste perekondade arv, keda riigipoolne ülisuur maksutõus maksejõuetuks muudab.

Kuulme sõnul juhtis õiguskantsler juba eelnõu arutamise ajal tähelepanu sellele, et ei ole teada aktsiisimuudatuse mõju õlikütet kasutavatele majapidamistele, ja et seaduse jõustumise tähtaeg ei ole ilmselgelt piisav, et kodumajapidamised saaksid mõistlikult kaasneva muudatusega kohaneda.

«Õiguskantsleri pöördumise tagajärjeks oli õlikütet puudutava maksutõusu edasilükkamine vaid kuni 2015. aasta maini, millist aega ei saa aga ilmselgelt pidada piisavaks, et perekonnad jõuaks koguda raha sellise maksutõusu katteks või uue kütteallika soetamiseks,» rääkis korteriühistu esimees.

Kuulme pöördus sel teemal ka ise õiguskantsleri poole. «Õiguskantsleri asetäitja kahjuks seaduse vastuolu põhiseadusega ei näinud,» tõdes ühistujuht.

Kuulmet pahandab muuhulgas asjaolu, et aktsiiside tõstmisel ei kohtle riik isikuid võrdselt. Nii näiteks tõuseb alkoholi- ja tubakaaktsiis märksa vähem ning tõus toimub pikema aja jooksul. «Raudtee- ja laevaveol hüvitatakse kütuse hinnatõus sajaprotsendiliselt, samal ajal kui kodumajapidamistele öeldakse, et on väljatöötamisel Kredexi toetus seniteadmata tingimustel,» tõi ta teise näite. «Eelistatakse alkoholi- ja tubakamüüjaid ning laeva ja rongivedajaid, aga perekondadele, kel on niigi raske antakse täie rauaga,» lisas ta.