/nginx/o/2010/08/04/413487t1h2c12.jpg)
Maailma suurima toorainemaakleri Glencore’i maaklerid palusid Vene valitsusel kehtestada teravilja ekspordi keeld, et võimaldada firmadel oma lepinguid ümber teha.
Venemaad paluti teravilja eksport peatada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaklerite appihüüd annab tunnistust sellest, et viljaikaldus Venemaal on väga ränk ning rahvusvahelised hulgiettevõtted on mures oma lepinguliste kohustuste täitmise pärast – kuna hinnad tõusevad ja varud on Venemaad tabanud põua tõttu napid.
Kui Moskva kehtestaks ekspordikeelu – nagu seda 2007-2008 toidukriisi ajal korraks ka tehti – võiksid Glencore’i-sarnased maaklerid vääramatule jõule viidates oma lepingud tühistada.
Glencore’i Vene üksuse töötajate abipalve langes aga ajaliselt kokku Venemaa ametliku avaldusega, milles viimane turupaanika vältimise huvides väitis, et teraviljaeksport saab olema stabiilne.
Vene põllumajandusministeerium ütles, et riigi viljasaak langeb tänavu 70-75 miljoni tonni peale, erinevalt varasemalt prognoositud 85 miljonist tonnist. Ministeerium kinnitas samas, et teraviljaekspordi stabiilsus on tänu piisavatele varudele kindlustatud.
Asepõllumajandusminister Aleksander Beljajev ütles, et Venemaal on piisavalt varusid nii ekspordiks kui oma rahva vajaduste katteks. «Meie tagavarad on piisavad, et tagada kõigile soodsad ja kindlad tingimused,» ütles ta.
Glencore’i Vene üksuse juht Juri Ognev ütles aga, et Moskva 70-75 miljoni tonni prognoos on liiga optimistlik. Tema pakkus tänavuseks saagiks 65 miljonit tonni.
«Meie vaatevinklist oleks igati põhjendatud, kui valitsus peataks alates 1. septembrist täies mahus kogu ekspordi,» ütles ta Moskvas Reutersile.
Glencore distantseerus hiljem nimetatud kommentaaridest. «Meie töötaja väljendas Vene teraviljaturu kohta oma isiklikke arvamusi, mis ei peegelda Glencore’i ametlikku seisukohta,» ütles pressiesindaja.
Esmaspäeval kahe aasta rekordi püstitanud viljahinnad langesid eile kergelt tagasi, börsil käis samas pöörane kaubitsemine. Euroopa nisu hind langes Pariisis 1,7 protsendi võrra 204,25 euro peale tonnist, olles esmaspäeval 211 euro juures ära käinud.
Euroopa nisuhinnad on alates juuni lõpust kerkinud enam kui 50 protsenti, kuna Venemaad ja Ukrainat on tabanud kuumalaine ja põud, millist pole nähtud rohkem kui sada aastat.
Hinnaralli on viimase 40 aasta karmim ning toiduainetetööstus on juba hoiatanud jahutoodete hinna tõusust alates leivast kuni küpsisteni.
Ikalduse kahju ulatus selgub lõplikult augusti lõpuks, kui Siberis põllud koristatud saavad. Siberist tuleb tavaliselt viiendik Venemaa viljasaagist ning seal ei ole põud tänavu nii palju kurja teinud, kui maa Euroopa-osas.
Copyright The Financial Times Limited 2010.