Narva linnavõimu koridorides on sündimas dokument, mis võimaldab maksta autasu vahendajatele, kes aitavad linna uusi välisfirmasid tuua.
Narva hakkab välisfirmade meelitajaid premeerima
Vahendaja autasu väljamaksmise kord on valmimas linnavalitsuse arenduse ja ökonoomika ametis ning muudatuse mõte seisneb selles, et Narvasse uue välismaise ettevõtte toonud vahendaja hakkab saama kuni 20 protsenti linnaeelarvesse täiendavalt laekuvast tulumaksust.
Ameti juhataja Georgi Ignatovi arvutused näitavad, et need 20 protsenti moodustavad üsna soliidse rahasumma. «Ühest küljest on kahju, et linnaeelarve jääb neist ilma, kuid teisalt käib jutt siiski uutest ettevõtetest,» selgitas ametnik.
Autasude maksmise mõte kuulub tööhõive tõstmise ja Narva ettevõtluse arendamise meetmete kontseptsiooni, mille linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin esitas eelmise aasta lõpus.
Stalnuhhini ideede elluviimiseks võeti Narvas märtsikuus juba vastu uusi töökohti loovate ettevõtjate toetamise kord. See näeb ette rahalise toetuse maksmist kahe aasta jooksul 20–50 protsendi ulatuses linnaeelarvesse laekuvast lisatulumaksust, võimalike vee-, kanalisatsiooni- ja küttekulude tõusu hüvitamist kuni viie aasta jooksul ning igakuist toetust suuruses 5000 – 12 000 krooni Narva tugiisiku ülalpidamiskulude kompenseerimiseks.
Ignatov ütles eile, et märtsis kehtestatud toetustele pole seni taotlusi laekunud. «Nende vastu on huvi tuntud. Järeldusi teha on veel liiga vara, kuna kontrollperiood võib kesta vähemalt ühe aasta, eriti kui jutt käib suurettevõtetest,» ütles Ignatov, märkides, et kohati jäetakse mõni oluline detail kahe silma vahele.
Toetustest ei saa osa tööandjad, kes annavad lihtsalt aru oma töötajaskonna suurendamisest.
Ignatovi sõnul toetatakse ainult neid, kes esitavad linnale varakult uute töökohtade loomise projekti ning viivad selle hiljem ellu.
Sama reegel hakkab kehtima ka autasustamise korra kohta: «Vahendaja peab sisuliselt vormistama patendi, et just tema toob selle ettevõtte Narva.»