/nginx/o/2014/08/29/3307347t1h0cc7.jpg)
Peaaegu iga kuues eesti naine töötab osaajaga, selle peamiseks põhjuseks on vajadus hoolitseda kodu ja lähedaste eest.
Kohustused pere ees sunnivad naised osaajaga tööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peamiseks põhjuseks selle taga on see, et naiste õlule langeb suhteliselt suurem osa laste kasvatamise ja laste hooldamise, samuti pereliikmete hooldamise koormusest. Seda soosib ka praegune vanemahüvitise süsteem, kus töise tulu maksumäär on vanemapalga saamise ajal suhteliselt kõrge,» ütles Eesti panga ökonomist Orsolya Soosaar eilsel tööjõu-uuringu tutvustusel. Naiste seas on osaajaga töötamise määr 14 ning meeste seas kuus protsenti.
Teine asi on ökonomisti sõnul see, et kuigi enamus kolmeaastastest lastest saavad üsna kindlasti lasteaiakoha, siis alla kolmeaastaste puhul pole olukord veel päris hea.
Naiste tööstaaž on ka üldiselt meeste omast lühem ja tihemate katkestustega, sestap on ka nende palgad ja pensionid madalamad. Samas on meeste tööhõive majandustsüklite suhtes tundlikum, sest nad kipuvad töötama aladel, mis sellet enam mõjutatud on – näiteks ehitus.
Eestis oli naiste ja meeste tööhõive määra erinevus läinud aastal kaheksa protsendipunkti. See erinevus on väiksem, kui Euroopas keskmiselt, aga Põhjamaade suunas veel liikumisruumi on.