/nginx/o/2013/10/09/2528898t1h4dc4.jpg)
Eile esitleti Mati Laose kirjutatud ajasturaamatut «Mainori lugu», millest lubati Postimehel avaldada mõned katked. Järgnev katkend pärineb lehekülgedelt 460-463 ning räägib sellest, kuidas Ülemiste City noore tippjuhi Gert Jostovi pea eest pakuti miljon krooni.
AASTA 2009: Gert Jostov tuleb Ülemiste Cityt arendama
Gert Jostov on 29aastane, lõpetanud cum laude Põllumajandusakadeemia rahanduse erialal. Ta on Põlvas käivitanud koostöös austerlastega uue juustutehase, mille juht ta ise on. Märtsis 2009 viib Mainori juhatuse esimees Rainer Aunpu Mainori nõukogu liikmed Ülo Pärnitsa, Toomas Saali ja Jüri Pooluse Põlva Juustutehasesse, et tutvustada ettevõtet, aga ka selle noort ja andekat juhti Gert Jostovi, keda Raineri arvates võiks kutsuda Mainorisse tööle.
Mainoris on hädasti uut tegusat juhtivkaadrit vaja. Ülemiste City juhatuse esimees Andre Veskimeister koos finantsdirektori Erle Oolapiga lahkuvad Gunnar Kobini juurde. Mõni aeg enne seda on lahkunud ka ehitusdirektor Igor Jakobson ja tegevdirektor Vaido Romulus.
Rainer Aunpu kutsubki Gert Jostovi Ülemiste City juhatuse esimeheks, millega Gert nõustub vaatamata sellele, et valdkond on Gerdile võõras ja firma laenukoormus on 694 miljonit krooni. Palju väiksema laenukoormusega kinnisvarafirmadki kukuvad järjest kokku ning masu hävitab ka Ülemiste City kliente. Ülemiste City põhijõud on lahkunud.
Gert näeb Ülemiste Citys aga suurt väljakutset ja võtab julgelt pakutava koha vastu.
GERT JOSTOV meenutab: «2009. aasta oli masu tipphetk ja Ülemiste Cityl võrdlemisi keeruline aeg. Klientidel just ülemäära hästi ei läinud ning ettevõtmist kummitas terve hulk probleeme. Ilmselt oli minu kiire töölekutsumise peamine põhjus siinsamas asuva Eesti suurima restorani (550 kohta!) Mercado tõsised majandusraskused, mis vajasid kiireid lahendusi. Mercado oli uppunud võlgadesse, mis ulatusid miljonitesse kroonidesse. Tol hetkel opereerisid eliitrestoraniga Peeter Tava ja Imre Kose, kes olid nähtavasti omal ajal nii tõsiselt üleinvesteerinud, et firma sattus ennenägematu edu asemel tõsistesse raskustesse.
Lahendasin selle küsimuse, sõlmides lepingu uue operaatoriga, kes asus Mercadot juhtima alates 2009. aasta 1. augustist. Uue operaatori leidmine polnudki niisama lihtne, sest pangad ei vaadanud kujunenud situatsioonile sugugi hästi. Mitmel korral oli õhus oht, et kogu restorani kallihinnaline sisustus viiakse hoopistükkis minema. Ja ehkki eelmine operaator oli Ülemiste Cityle kõvasti võlgu jäänud, maksime hoopis ise pangale lisasumma, et nad sisustuse siia ikkagi alles jätaksid. See ilmselt otsustas.
Esimesel tööaastal tekkisid paljudel ettevõtetel masu tõttu tõsised probleemid, juhtus sedagi, et kliendid põgenesid meie juurest, jättes mõistagi kõik eelnevad arved maksmata. Eks tuli tegelda sellegagi, et jooksupistnud kliente taga ajada. Nimetatud tegevusel polnud korraliku arendustegevusega kahjuks mingit pistmist. Näiteks jäi meile päris palju võlgu üks metallisulamitega tegelenud ettevõte.
Eelkõige tekkis suur võlgnevus maksmata elektri- ja gaasiarvete eest.
Sulgesime pärast mitmeid hoiatusi selle ettevõtte elektri- ja gaasitarned, mis sisuliselt tähendab tootmisettevõtte puhul firma surma. Moskva päritolu omanikud pidasid minuga sel teemal mitmeid erineval tasemel diskussioone, mis päädisid sellega, et nood moskvalastest omanikud otsustasid meid ähvardada miljonikroonise hagiga. Et asi kaalukam näiks, andsid nad hagist teada ka Technopolisele, kellega me parajasti ühinemisläbirääkimisi pidasime. Igatahes andis see põhjust korraldada kohtumine Peterburis nii venelastest omanike kui ka Technopolise esindajate vahel. Venelaste sõnum soomlastele oli selline, et nad on kohemaid valmis ära unustama oma miljonikroonise hagi, kui Jostov lastakse Ülemiste City juhatuse esimehe kohalt lahti...Soomlased muidugi liimile ei läinud.
Aga Ülo Pärnitsale anti vähemalt teada, kui kõrgelt Jostovi pead hinnatakse... Iga päev kellegi lahtilaskmise eest muidugi miljonit krooni ei pakuta ja ühinemisprotsess soomlastega läks kokkuvõttes edukalt korda.»
Ilmselt on Gert Jostov ka ainuke Eesti tippjuht, kelle pea või õigemini mehe lahtilaskmise eest on pakutud miljon krooni.
Ülo Pärnits on Gerdist rääkinud igatahes ülivõrdes, pidades teda terava mõistusega tegijaks meheks, kes on olnud Ülemiste City arenguprotsessis üheks vaieldamatuks võtmepersooniks.