Kuidas süüa endiiviat

Sigur. Foto: Rimi

Poelettidel võib näha põneva välimusega mõrkjat lehtköögivilja endiiviat, mida kasutatakse enamasti salatites ja suppides.

Rimi puu- ja köögivilja kategooriagrupijuht Elis Ehrbach selgitas, et endiivia all mõeldakse nii endiiviasigurit kui ka juursigurit.

Endiiviasigur on mõru maitsega ning selle rohelised hambulisete servadega lehed meenutavad võilillelehti. Enamasti süüakse endiiviasigurit toorelt, kuid seda võib ka kuumtöödelda.

«Teiste roheliste taimedega kombineeritult tugevdab sigur maitset, muudab roa toitainerikkamaks ning annab sellele isuäratavama väljanägemise,» rääkis Ehrbach, kelle sõnul võib sigurit kasutada ka suppide maitsestamiseks, kuid soovitav on see lisada alles lõpus.

Endiiviasiguris on palju foolhapet ja kaaliumi, rohkesti A-vitamiini, tsinki, rauda, vaske ja kaltsiumi.

Juursigur aga on köögivili, mille avastas 1850. aasta paiku üks Belgia talupoeg. Seega tuntakse seda taime ka kui Belgia endiivia nime all.

Mõrkja maitsega juursiguril on kreemikasvalged, servadest pisut kollakad lehed. Ehrbachi sõnul peetakse juursigurit delikatessiks ning seda süüakse kas toorelt või kuumtöödeldult. Palju kasutatakse juursigurit salatites, samuti võib näiteks selle lehti täita juustuga.

Köögivilja võib ka hautada või aurutada ning serveerida bešamellkastmes. Klassikaliseks valmistusviisiks on aurutamine, seejärel singilõiku rullimine ja gratineerimine.

Juursiguris on palju foolhapet, kaaliumi ja C-vitamiini. Seda peetakse söögiisu tõstvaks, organismi puhastavaks ja toniseerivaks köögiviljaks. Juursigur on kasulik maksale, taastab organismi mineraalivaru ja soodustab seedimist.

Kõik endiivia osad kõlbavad süüa ning kuidagi teistmoodi kui teiste lehtköögiviljadega sellega ümber käima ei pea.

Endiiviasigur ja juursigur on väga populaarsed Saksamaal ja Hollandis, kus neid süüakse dipikastmega ja seda eriti hooaja alguses, kevadel.

Ehrbachi sõnul ei ole eestlased endiivia kasutamisel veel väga osavad. Enamasti kasutatakse meil seda salatites.