Ots: vee hind Tallinnas võiks langeda küll

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots usub, et nn monopolidevastase seaduse jõustumise järel saab sundida Tallinna Vett hindu veerandi võrra alandama. Foto: Toomas Huik

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles eile Postimehele antud usutluses, et amet tuleb nn monopolivastase seaduse pandud uute ülesannetega kindlasti toime.
 

Eile uuendatuna vastu võetud monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadus seab konkurentsiametile uusi kohustusi, lisandub hulga vee-ettevõtete ja soojafirmade hinnaregulatsioon. Kas amet on valmis neid ülesandeid täitma?

Loomulikult on. Need vahepealsed mured, et võib-olla konkurentsiamet ei saa tööga hakkama, ei ole minu arvates väga põhjendatud.

Üks meie eelkäijaid oli tegelikult energiaturu inspektsioon, mis 2008. aastal liitus, praegu kannab konkurentsiamet neidsamu kohustusi. Euroopas ja USAs tunnustatud metoodikat hindade regulatsioonis oleme Eestis kasutanud juba kümme aastat.

Lisanduv töömaht ei ole olemasolevaga võrreldes väga suur. Praegu reguleerime näiteks 120 energeetikaettevõtet, juurde tuleb 40–50 vee-ettevõtet. Olen kindel, et saame selle tööga hakkama.
Kui võrdleme ettevõtete käibeid, siis veefirmade osa kogu reguleeritavas majanduses pole väga suur. Eesti Energia käibed on näiteks miljardites. Tallinna Vee suurusjärk on miljard, Tartu, Pärnu ja teised suuremad vee-ettevõtted annavad samuti kokku pool miljardit kuni miljardi. Me oleme suurte ettevõtete reguleerimisega harjunud.

Siiski peate inimesi juurde võtma?

Kuna võis eeldada, et uus seadus tuleb, suurendati meil juba 2010. aastaks eelarvet 16 töötaja palkamiseks. Alustasime uute inimeste töölevõtmist juba aasta algul, komplekteerimine käib. Uued töötajad vajavad muidugi koolitust ja väljaõpet.

Nn monopolivastase seaduse seletuskirjas annavad eelnõu alusepanijad Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu sisuliselt veksli, et Tallinnas hakkab vee hind märgatavalt alanema. Mis te selle kohta ütlete?

Konkurentsiamet viis juba mullu läbi põhjaliku Tallinna Vee majandustegevuse analüüsi, mille tulemusena leidsime, et ettevõtte kasum on liiga suur. Kui Tallinna Vee kasum viia mõistlikule tasemele, võiks vee hind Tallinnas langeda 20–25 protsenti.

Kuna firma kasum on selgelt liiga suur, saab seaduse jõustumisel algatada vastava protsessi ja menetluse.

Kui suur võiks olla Tallinna Vee puhul normaalne tulukus?

Monopoolsetel ettevõtetel, kus tarbijal puudub valikuvabadus, ei tohiks see ulatuda üle kümne protsendi. Oma analüüsis kõrvutasime Tallinna Vee hinnakujundust võrreldavate USA ja Euroopa ettevõtetega ja leidsime, et normaalne tulukus võiks olla veidi üle kaheksa protsendi.

Loomulikult sõltub see ka raha hinnast, intressitasemest, kuid peaks jääma kaheksa ja kümne protsendi vahele.

On teil ettekujutus sellest, mis olukord valitseb Eesti ülejäänud veefirmade hinnakujunduses?

Väga laia analüüsi me teinud ei ole, aga oleme mõningaid suuremaid vee-ettevõtteid uurinud ja leidnud, et nende kasum on mõistlikul tasemel.

Kuna vee-ettevõtetel sõltub hind paljudest faktoritest, nagu tegevuskulud, põhivara amortisatsioon jne, siis on praegu veidi vara öelda, kas seal võiksid ka hinnad langeda või saab mõni ettevõte hoopis põhjendatult küsida kooskõlastust kõrgemale hinnatasemele. Kui ettevõtted tulevad konkurentsiameti regulatsiooni alla, saame analüüsida lähemalt nende kulubaasi.

Riigikogu arutelul väljendati kartust, et uue seadusega võib just väiksemate veefirmade puhul kaasneda hinnatõus. On see hirm põhjendatud?

Olukord pärast uue seaduse jõustumist hakkab kindlasti oluliselt erinema senisest. Praeguse korra järgi määras vee hinna kohalik omavalitsus. See tähendab, et ettevõte oli kohustatud müüma selle hinnaga, mis omavalitsus ette kirjutas. Hinna kehtestamise vastutus ei olnud ettevõttel, vaid omavalitsusel.

Nüüd läheb hinna kehtestamise vastutus üle ettevõttele. See tähendab, et ka nende väiksemate veefirmade puhul, kelle regulaatoriks jääb omavalitsus, muutub ikkagi regulaatori roll. Regulaator ei määra enam hinda, vaid annab õiguse piirhinnaks. Ettevõte võib ise otsustada, millise hinnaga veeteenuseid müüa, kuid hind ei tohi minna üle kehtestatud piiri.

Seniks kuni firmad pole tulnud uut hinda kooskõlastama, jäävad kehtima endised hinnad. Tulemus võib olla ka selline, et mõni ettevõte ei pöördu konkurentsiametisse veel viis-kuus aastat.
Analoogiline näide on energeetikasektor. 2003. aastal muudeti seal regulatsiooni aluseid, aga mitmed ettevõtted müüsid veel kolm-neli aastat energiat vana hinnaga.

Aga loomulikult, kui mõni ettevõte on seisukohal, et praegune hind on liiga madal ja ei kata kulusid, on tal õigus pöörduda meie poole, ja konkurentsiamet analüüsib, kas see taotlus on põhjendatud.

Kas konkurentsiametist endast saab ka nüüd märgatavalt mõjukam riigiasutus?

See muutus on ületähtsustatud. Praegu tegeleme juba näiteks energeetika, side, raudtee, posti, kartellivastase võitlusega. Hea näide on ka see, et praegu me kooskõlastame ainult suuremate soojusettevõtete hindu, aga uue seadusega hakkame kooskõlastama kõigi omi. Käibe poolest on aga juba praegu meil 85–90 protsenti kogu sektorist. Lisanduvad väikesed, kelle mõju majandusele on samuti väike.

Kui palju väikesi soojaettevõtteid lisandub?

Meie hinnangul on Eestis kokku umbes 250 soojafirmat, neist 50 on praegu juba meie reguleerida. Umbes 200 tuleb siis juurde. Oleme ka analüüsinud erinevate väiksemate ettevõtete kasumi kujunemist meile esitatud avalduste ja kaebuste alusel. Valdavalt on nende kasum mõistlikul tasemel, aga kahtlemata on ka selliseid soojusettevõtteid, kus kasum on põhjendamatult suur.



seaduse taust

•    Monopolivastase seaduse algatasid mullu oktoobris IRL, Reformierakond ja rohelised, tegelikud autorid olid IRLi poliitikud Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher.
•    Muu hulgas suureneb seadusega konkurentsiameti järelevalve monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooni üle ja väheneb omavalitsuste rolli.
•    Tänavu 17. juunil võttis riigikogu seaduse vastu.
•    30. juunil otsustas president Ilves jätta seaduse välja kuulutamata. Peamine etteheide oli, et seadus jätab umbes pooleks aastaks õigusliku tühiku, kus vee-ettevõtete hinnakujundust ei kontrolli keegi ja ettevõtted saavad oma suva järgi hindu määrata.
•    2.–3. augustil võttis riigikogu erakorralistel istungjärkudel seaduse vastu muudetuna, arvestades presidendi kriitikat. Seadus peaks jõustuma tänavu 1. novembril.
Allikas: riigikogu, Postimees

arvamused

Mart Laar
IRL

Monopolide ohjeldamise seaduse abil suudetakse ära hoida järjekordne kodukulude kasv ja saab asuda monopole reaalselt ohjeldama. Vaadates äsjast hinnatõusu, on vajadus selle järele ilmselge. Loodetavasti kuulutab president monopolidevastase seaduse kiirelt välja. See looks võimalused vee hinna alandamiseks Tallinnas juba järgmisel aastal.

Kalev Kallo
Keskerakond

Seaduse jõustumisel tõstab osa vee-ettevõtteid kindlasti teenuste hinda. Puudub veendumus, et mõneski kohas peaks veehind langema, kuna algatajad on oma kampaania üles ehitanud blufile ja puuduvad igasugused reaalsusel põhinevad analüüsid. Praegu suudab iga vee-ettevõtja oma hinna konkurentsiametile ära põhjendada ja konkurentsiametil puudub oskusteave selle ümberlükkamiseks, eriti juhul, kui vastas on tunnustatud rahvusvahelised eksperdid.

Urmas Klaas
Reformi­erakond

Oleme (Reformierakond – toim) arvamusel, et antud seadus kindlasti survestab monopolide pakutavate teenuste hindu. Reformierakonna sooviks on tarbija selge rahaline võit elektri ja toasooja odavama hinna näol, viies selle tasemele, mis poleks suurem kui põhjendatud kulud tootmisesse ja mõistlik tootlus ettevõtjale.