/nginx/o/2012/05/09/1095464t1h1379.jpg)
Riigikogu õiguskomisjon toetas eelnõu, mille järgi muutuvad ebamõistlikult suurte tasudega kiirlaenulepingud automaatselt tühiseks ning mis ei luba kiirlaenu puudutavaid vaidlusi lahendada vahekohtus.
Õiguskomisjon toetas rangemaid piiranguid kiirlaenuäris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiirlaenude ülikõrged krediidikulukuse määrad on ilmselgelt ebaõiglased. Inimeste majanduslik olukord on keeruline, nad satuvad laenurattasse ja ei suuda sealt enam välja murda. Teema kerkis riigikogu päevakorda juba eelmisel aastal, kuid siis ei leidnud piiri seadmine krediidikulukuse määrale riigikogus toetust,» ütles õiguskomisjoni esimees Neeme Suur.
«Valitsus on välja tulemas ka kiirlaenude reklaame keelustava eelnõuga ja krediidiasutuste järelvalve eelnõuga. Kompleksse lahenduse abil muudame Eesti krediidituru kindlasti inimlikumaks.»
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõuga määratakse, et krediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Viimase kuue kuu kolmekordne keskmine krediidi kulukuse määr on praegu ligi 101,5 protsenti.
Ka kehtiva korra kohaselt on taolise kulukuse määraga laenutehing heade kommetega vastuolus, ent tühiseks muutub tehing praeguse praktika järgi alles siis, kui laenusaaja suudab tõestada, et tegi tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Eelnõu seletuskirja kohaselt on nende eelduste tõestamine kohtus osutunud tarbijatele liiga keeruliseks; seetõttu näeb eelnõu ette nende eelduste kaotamist seadusest.
Õiguskomisjoni liige Ken-Marti Vaher pidas komisjoni arutelul oluliseks kaaluda krediidi kulukuse määra vähendamist. «Selleks, et rohkem ohjeldada senist kiirlaenuäri ja rohkem kaitsta laenuvõtjaid, võiks kaaluda näiteks kahekordset krediidi kulukuse määra selle laenuga tegelevatele äriühingutele,» lausus ta. «Soome eeskujul võiksime pigem olla julgemad ja sihistada täpsemalt tehtavaid samme.»
Samuti seisab eelnõu seletuskirjas, et suurimate kiirlaenuettevõtjate kodulehtedelt leitava info järgi ei ole kehtiv piirang olnud laenuettevõtjate jaoks piisavalt mõjukas vahend krediidi kulukuse määra alandamiseks, sest sellesse vahemikku jäävad vaid üksikud kiirlaenupakkumised.
Seaduses fikseeritud krediidi kulukuse määra lubatud ülempiir peaks vähendama nende inimeste hulka, kes satuvad makseraskustesse. Maksejõuetute registris on üle 34 000 isiku, kes on hädas võetud kiirlaenu tagasimaksmisega.
Vahekohtus kiirlaenu vaidluste keelamine lähtub eelnõu järgi põhimõttest, et vahekohtu reglement ei pruugi arvestada tarbija kui nõrgema poole huvide ja õigustega. Näiteks lihtsustatud kättetoimetamise reeglitega ei pruugi olla tagatud tarbijale tegelikku võimalust menetluses osaleda ja oma õigusi kaitsta.
Õiguskomisjon saatis eelnõu üksmeelselt riigikogu ette esimesele lugemisele 23. oktoobril.