Saaremaal asub kaks trühvlikasvandust, millest üks on Tartu ülikooli loodusmuuseumi vanemteaduri Leho Tedersoo sõnul rajatud viis aastat ja teine aasta tagasi.
Eesti oma trühvlisaak pole võimatu
Üle-eelmisel nädalavahetusel külastasid Eesti seenespetsialistid Saaremaad koos professionaalsete trühvliotsijatega Itaaliast, kel olid kaasas just selleks otstarbeks koolitatud koerad, kirjutab Saarte Hääl. Üheskoos leiti siit seitse päristrühvli liiki.
Itaalia spetsialistid kutsuti siia eelkõige seetõttu, et nende trühvlikoerad pidavat olema ühed professionaalsemad.
Siin korraldatud otsingud tugevdasid Tedersoo sõnul arvamust, et trühvlikasvandustel oleks tõepoolest ka siinmail potentsiaali.
Eelkõige puudutab see Lääne-Eestit, kus on lubjarikkad mullad, mida trühvliliigid eelistavad. Samuti märkis Tedersoo, et siinsed talved ei ole nii külmad, mis lubab viljakehadel veel hilissügiselgi mullas edasi kasvada.
Tedersoo tõi näiteks Rootsi, kus põhiline korjamisaeg jääb oktoobri- ja novembrikuusse. Veel teadis Tedersoo rääkida, et eelmisel aastal sai Rootsi istanduste trühvleid osta hinnaga 500 eurot kilogramm.
Saaremaal asuvate trühvliistanduste omanikud avalikust tähelepanust huvitatud ei ole, kuid ühte siinset istandust on uurinud Eveli Otsing oma magistritöös. Sel aastal valminud töös järeldab ta, et trühvlite niidistik mullas ja puujuurtel peab siinses kliimas hästi vastu. Samas on veel selgusetu, kas Eesti lühikesed suved ja külmad talved sobivad viljakehade moodustamiseks ja küpsemiseks.