Omaniku selja taga tehti korterile võti

Luku väljavahetamist Hannes Lipson vajalikuks ei pea, kuna kahtleb, kas see võtme edasise kopeerimise välistaks. Foto: Margus Ansu

Korteriomanik avastas, kui lihtne on majahalduril tema koju pääseda ning seda ühegi ametliku avalduseta.

Tartu valla Vahi aleviku kortermaja elanik Hannes Lipsoni sõnul toimus nende korteri peal diagonaalis asuvas korteris veeavarii, kus lõhkes nõudepesumasina nukkraani liitmik. Mehe sõnul tormas seepeale üliagaralt kohale majahaldur, kes helistas Lipsoni elukaaslasele, korteriomanikule Kadri Sepale. Jutustanud juhtunud loo, küsis haldur, kas saaks ka Kadri ja Hannese korteri üle vaadata, et hinnata võimalikud tekkinud kahjud.

Kadri, kes tol hetkel Pärnust Tartu poole sõitis, ütles, et on pooleteise tunni kaugusel. Juhuslikult otsustas ta aga helistada Hannesele. «Ta ei arvestanud sellega, et olin tol hetkel ise saadaval ja valmis korterisse kohapeale minema,» rääkis Lipson.

Nii läkski mees koju, kus avastas ukse tagant hulga inimesi. «Haldur oli juba nii lühikese ajaga saanud valmis meie korteri võtme ja valmis sisenema,» rääkis Lipson kummalisest asjade ajamisest, millele juhuslikult jaole sai.

Korterisse kahjude hindajad veel siseneda ei jõudnud. Siiski nõudis Hannes nii majahaldurilt kui võtmefirmalt seletuskirja. «Küsimus ei ole selles, kas ilma minuta oleks korterisse sisenetud või mitte, vaid selle võtme tegemise võimalikkuses ilma meie loata,» põhjendas ta, miks otsustas juhtunule selliselt reageerida.

Korterivõti 20 minutiga

Pärna allee 7 korterite müügiga tegeleb ettevõte Raadi Kortermaja OÜ, mille kontaktisikuks korterite üleandmisel ostjatele ja garantiitööde teostamise korral on Kristjan Karm, AS Merko Tartu projektijuht. Mees teemat Postimehele kommenteerima ei nõustunud, kuid saatis toimetusele oma varasemad Hannesele ja Kadrile edastatud seletuskirjad, milles toonitas, et lasi võtme teha omal initsiatiivil.

«Korter 19 omanik ütles, et on Pärnus ning jõuaks kohale umbes 1,5 runni pärast, kuid üritab ühendust saada ka elukaaslasega. Helistasin seejärel Lukupood OÜ ostu- ja müügijuhuile Raul Ojale ning küsisin, milline on võimalus kõige vähem kahjustades korteri ust avada. Tema väitis, et lukustuse lahtipuurimine on ajaliselt kulukas ja rikub lukku, kuid Abloy tehasest on võimalik võtmekood saada ja teha lisavõti,» selgitas Karm, kui lihtsalt võti kätte saadi.

Karm lisas oma seletuskirjas, et lasi võtme teha ennetava abinõuna ega oleks sinna ilma korteriomanike loata sellega sisenenud. «Võti sai tehtud juhuks, kui korteriomanik või tema elukaaslane aegsasti kohale ei jõua, kuid annavad oma volituse korterisse sisenemiseks. Lukupood väljastas mulle 20 minutiga korterivõtme, kuid tingimusel, et nad saavad Abloy tehasesse 48 tunni jooksul edastatud korteriomaniku kirjaliku avalduse, miks lisavõti tehti ja Raul Oja omakorda seletuse, miks võti väljastati,» kirjutas Karm.

Kui Karm võtmega Pärna allee kortermajja tagasi jõudes, selgus, et korteriomanik Kadri oli elukaaslasega ühendust saanud ja viimane oli teel koju. Seda ei teadnud Karm. «Mul ei olnud vähimatki kavatsust siseneda ilma eelnevalt luba ja volitust saamata ning võtme lasin teha üksnes hirmus, et tõsine kahju võib olla kõnealuses 19. korteris,» selgitas Karm seletuskirjas.

Ringkaitse korteriomaniku vastu

Kadrit ja Hannest häirib aga enim tõik, et selliselt võtme tegemine on üldse võimalik. Paar otsustas konsulteerida juristiga, kes nii võtmefirmale kui haldurile täiendavad küsimused sündmuste kronoloogia ja tegude motiivide selgitamiseks saatis. Kirjale vastust ei tulnud.

Kadrit nõustanud jurist Sigrid Nõmmiku sõnul peaks võtmete valmistamise ja üleandmise kord olema väga täpselt fikseeritud. «Vastne korteriomanik peaks olema teadlik sellest, et tema korterilukku avavat võtit on majahalduril võimalik järele teha. Antud juhul polnud korteriomanik sellest teadlik. See, et haldurilt ja võtme valmistanud lukupoe töötajalt tuli vastus, et tegutseti ennatlikult, et kahju ära hoida, ei ole mingi põhjendus,» ütles Nõmmik.

Lukupood OÜ ostu- ja müügijuht Raul Oja kordab Merko Tartu projektijuhi Kristjan Karmi sõnu, mis annab korteriomaniku elukaaslasel Hannesel alust arvata, et tema ja Kadri vastu on koondunud justkui ringkaitse.

«Põhjus, miks me võtme Kristjan Karmile tegime, oli see, et tema väitis, et omanikud on ära ja kaugel. Üks omanikest (korter 20 – toim) suisa Norras, kelle volitus ust avada oli meil olemas,» edastas Oja korter 19 elanikele Hannesele ja Kadrile saadetud kirjas. Samas märkis Oja, et Karm ei maininud talle, et korter 19 elanikud jõuavad ise hiljemalt kahe tunni jooksul koju.

Seega tundub vastutus langevat Merko Tartu projektijuhil Kristjan Karmil, kes lukufirmale võtmete saamiseks osa infot edastamata jättis ning korter 19 omanikku lisavõtme tegemisest ei teavitanud. Hannese sõnul kinnitab seda ka asjaolu, et Karm pakkus oma tehtud ennatlikule teole lahenduseks oma kuludega neile korterilukk välja vahetada. «Miks peaks enda tegu õigeks pidav inimene hiljem kompensatsiooniks välja pakkuma lahendust, mille eest ta oma isikliku rahaga tasub?» küsis Hannes retooriliselt.

Jurist Sigrid Nõmmiku sõnul olnuks loogiline, et pärast korterimüüki sai korteriomanik luku sertifikaadi, mille järgselt ei tohiks korterinumber ja võtmekood omavahel seostatavad olla. Karmi sõnul piisas aga võtme tegemiseks vaid sellest, et OÜ Lukupoele korterinumber öelda.