Rööprähklemine hävitab aju

Rööprähklemine mõjub kehvasti Foto: SCANPIX

Mitme asja tegemine üheaegselt mõjub kehvasti töö tulemustele, lisaks võib see põhjustada ka pikaajalisi kahjustusi, selgub uuringutest.

Stanfordi Ülikooli uurimustöö kinnitab, et rööprähklemine võtab rohkem aega, kui erinevate ülesannete täitmine järjekorras, vahendab LinkedIn.

Inimesed, kes pideval saavad erinevatest kanalitest informatsiooni ei suuda, võrreldes nendega, kes tegelevad ainult ühe asjaga korraga, pöörata informatsioonile piisavalt tähelepanu, informatsiooni hiljem meelde tuletada või ühelt töölt teisele ümber lülituda.Uurimuses selgus, et need, kes pidasid ennast väga osavaiks rööprähklejaiks olid selles tegelikult hoopis viletsamad.

Inimesed, kes sagedasti teevad mitut tööd korraga saavutavad kehvemaid tulemusi, kuna neil on raskem oma mõtteid organiseerida ja ebaolulist välja sõeluda. Paraku suudab aju tegeleda ainult ühe asjaga korraga ja kui samaaegselt teha mitut, ei ole ajul võimalik kõigiga väga hästi toime tulla.

Londoni Ülikoolis tehtud uurimustöö kohaselt vähendab rööprähklemine ja IQd. Katsealustel, kes tegelesid mitme asjaga üheaegselt, vähenes IQ sama palju, kui nad oleksid kas öö otsa üleval olnud või kanepit suitsetanud.

Pikka aega usuti, et rööprähklemise põhjustatud töövõime vähenemine on ajutine, kuid Sussexi Ülikooli uurimus kinnitas vastupidist.

Nimelt kõrvutasid teadlased magnetresonantstomograafilisi kujutisi inimese ajust ajaga, mida ta veedab üheaegselt mitut seadet jälgides, näiteks teleri vaatamise ajal sõnumeid saates.

Tulemustest selgus, et inimestel, kes sageli tegelesid mitme asjaga korraga, oli ajukoe tihedus eesmises vöökääris oluliselt väiksem. See piirkond vastutab aga empaatia, emotsionaalse ja kognitiivse kontrolli eest.

Edasised uuringud peavad näitama, kas sage rööprähklemine põhjustab muutusi ajus, või soodustavad teatud kahjustused ajus rööprähklemist. Neuroteadlane Kep Kee Loh toonitab aga, et on oluline silmas pidada, et pidev suhtlus elektroonilisi kanaleid pidi muudab meie mõtlemislaadi ning need muutused võivad aset leida ka aju struktuuri tasandil.