Ettevõtte kogemus: kuidas tõsta töötajate rahulolu maksimumini

Elmo Puidet Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kõrge kaadrivoolavus on probleem, tõdes BDA Consulting kaasomanik ja vanemkonsultant Elmo Puidet, kelle sõnul on tehnoloogia areng selle lahendamisele tema ettevõttes palju kaasa aidanud.

«Tehnoloogia areng ja mobiilsus on meil võimaldanud hoopis midagi muud üles ehitada, kui me kunagi arvanud oleksime,» rääkis Puidet reedel Samsungi ja turu-uuringufirma GfK uuringu esitlusel.

Puideti sõnul on tööandja suuremateks probleemideks spetsialistide puudus ja kaadrivoolavus. «Kui veel 15-20 aastat tagasi peeti loomulikuks, et inimene on ühes töökohas umbes viis aastat või isegi natuke rohkem, siis praegu on üsna tõenäoline, et inimene püsib ühes kohas 1,5-2 aastat ja liigub siis edasi kuhugi, kus on huvitavam, kus on uued väljakutsed.»

Üheks trendiks on tema sõnul juhtimisinnovatsioon ehk kasutusele võetakse uusi juhtimisvõtteid ja nippe. «Juhid püüavad saada liidriteks, enam ei ole ametis neid, kes lihtsalt keelavad ja käsivad. Teiseks delegeeritakse palju, see tähendab, et antakse töötajale rohkem vastutust. Võimalus on teha asju nii, nagu tema tahab,» selgitas Puidet.

Samuti märkis ta, et oluline on töötajate motivatsiooni tõstmine. Seda, kuidas motivatsiooni tõsta töökeskkonnas, on palju uuritud. Puideti sõnul on sellega mindud koguni nii kaugele, et paljud IT-ettevõtted on teinud oma töötajatele kõik kohapeal kättesaadavaks. Olemas on piljardilaud, saun ning isegi söök tuuakse kohale. Tulemuseks on aga see, et inimesed elavad töö juures. «Meil selliseid võimalusi ei ole,» nentis Puidet, et ettevõttes BDA Consulting töötab kümmekond inimest ja sellist «kõik kohapeal» töökeskkonda on seega üpris raske luua.

Muudatuste tegemisel on ta lähtunud sellest, et keskmiselt kulub inimesel umbes kaks tundi tööajast isiklike asjade ajamisele. Seega muudeti aastaid tagasi töökorda, mis on tänaseks end ära tasunud.

«Leidsime, et meil on võimalus midagi teistmoodi teha just läbi tehnoloogia ning otsustasime lauaarvutite asemel kasutusele võtta sülearvutid. Nii saavad töötajad tööd teha ükskõik kus. Teiseks, et ei tekiks mingisuguseid piiranguid helistamisel, võimaldasime töötajatele piiramatut kõneaega,» rääkis ta.

See oli aastal 2008. Nüüd on asjad Puideti sõnul veelgi edasi arenenud, sest juurde on tulnud piiramatu interneti kasutamise võimalus.

Veel üheks suureks muudatuseks on olnud tööaja arvestamise reeglite muutmine. «Esimene reegel oli see, et tööaega ei ole kellaajalises mõttes olemas,» nentis Puidet, et kõik töötajad peavad kindlasti kohal olema esmaspäeval tunniajasel koosolekul, kuid muul ajal valivad nad ise, kuidas nad töötavad.

«Ühest küljest saime lahti sellest, et töötajad istuvad oma tagumikutunde täis, sest meil ei olnud seda vaja,» nentis Puidet.

Kuna projektile kuluvat aega veel mingil moel mõõdeti, kulus tükk aega selleks, et inimesed ei peaks niivõrd oluliseks seda, kuidas nädalas 40 tundi täis teha. «Me ei maksa tundide eest palka, vaid selle eest, et töö oleks tehtud. Praeguseks inimesed usuvad seda, et kui nad kirjutavad ühte nädalasse ka 25 kasulikku töötundi, siis meile on see okei, kui töö on tehtud,» tõdes ta.

Samuti muretses ettevõte endale sellise IT-toe võimaluse, et töötajate seadmetele saab ükskõik millise mure korral kohe ligi.

Puidet tõdes, et kõige selle tulemusel tõusis töötajate rahulolu oma töökohaga peaaegu maksimumini. Kui veel 5-7 aastat tagasi oli see umbes 80 protsenti, siis viimasel ajal on rahulolu oma töökohaga olnud kogu aeg 99 protsenti. «Lisandus see, et meil sisuliselt puudub kaadrivoolavus.»

Kolmandaks tõusis kasum. «Inimeste loovus ja oskused tõusid oluliselt, kuna neile võimaldati rohkem asju teha nii, nagu nemad tahtsid,» lausus Puidet, kinnitades, et tehnoloogia areng on neid palju aidanud.

Ta leidis, et tegelikult saaks Eestis paljudes töökohtades vähem keskenduda tööaja arvestamisele ning rohkem töötajate efektiivsuse tõstmisele.