Uus monopolivastane seadus jõustub alles novembris

Saadikud Margus Tsahkna, sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) ja Ain Seppik (Keskerakond) eilsel arutelul. Reinsalu ja Vaher olid ka monopolivastase seaduseelnõu algsed ettevalmistajad. Foto: Peeter Langovits

lmselt võtab riigikogu president Ilvese välja kuulutamata jäetud monopolivastase seaduse
täna mõnede muudatustega taas vastu, ent selle jõustumine on nüüd kavandatud alles novembriks.
 

Parlament kogunes keset suve erakorraliselt, et likvideerida seadusandlik praak ja parandada Kadriorus tagasi lükatud seadust selliselt, et veehindade kooskõlastamisel ei tekiks ajutist õiguslikku vaakumit, mida president ette heitis.

President Ilves leidis, et riigikogus vastu võetud kujul tühistab seadus senised omavalitsuste kehtestatud reeglid selle kohta, kuidas veeteenuste ja veevõrguga liitumise tasusid arvutatakse. Kuid uus kord, kus hinnad ja nende arvutusmetoodika tuleb kooskõlastada konkurentsiametiga, ei hakka kehtima enne 2011. aastat.

Parandamisele minev seadus annab veehindade kooskõlastamise omavalitsustelt konkurentsiameti kätte, kuhu on kavas selleks palgata ka lisatööjõudu. Umbes pooleks aastaks oleks aga tekkinud periood, kus ettevõtted oleksid saanud järelevalveta kehtestada uusi hindu, üksnes kuu aega sellest ette teatades.

Monopolivastasel arutelul lähtus riigikogu küll eeldusest, et vahepeal jäävad vanad hinnad kehtima, kuid juriidiliselt ettevõtetele selleks seadusega kohustust ei pandud.

«Vahepealne hõljumisperiood olekski võinud selle seaduse mõnevõrra kuritahtliku tõlgendamise, aga siiski tõlgendamise kaudu jätta vee-ettevõtjatele õiguse mitte kellelegi mitte midagi teatada ja kehtestada siis tarbijale märksa kahjulikumad hinnad,» märkis eile riigikogus põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde.

«Vee-ettevõtjad oleksid võinud välja saata selliseid arveid, mis oleks kliendid tummaks võtnud ja arvete sissenõudmisel oleks neile igati seaduspärane õigus jäänud,» pahandas oma sõnavõtus opositsioonisaadik Kalev Kallo.

Ilvesel oli lisaks vaakumiperioodi kriitikale ka märkus, et majandusminister saab selle seadusega kaugkütte lepingute tingimuste kehtestamisel liiga suured volitused.
Juhul kui president seaduse välja kuulutamata jätab, on riigikogul edasiminekuks kaks teed. Esiteks võib seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtta, mis sisuliselt tähendaks, et vaidluse peab otsustama riigikohus.

Teiseks võib aga asuda seadust sisuliselt muutma. Eilne arutelu ja hääletus oligi riigikogus pühendatud sellele, kumba varianti kasutada. Ettearvatult ei soovinud saadikud asuda Kadrioru vastu kohtuteele, vaid hääletasid selle vastu, et seadus veel üks kord samasugusena vastu võtta.

Täna on parlamendi päevakorras juba seaduseelnõu sisulised muudatused. Majanduskomisjonis eile arutatud ettepanekud järgivad põhimõtteliselt presidendi välja pakutud liini.

Monopolidele hinnapiirangud

•    Eesmärk: tagada suurem tarbijate kaitse universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtete suhetes ja nende teenuste hinnakujunduses.
•    Mõjud: eelnõu algatajad usuvad, et soojatootjate, kelle hindu ei kooskõlasta kohalikud omavalitsused, hindade langus võib ulatuda pärast pädevuse üleminekut konkurentsiametile kümne protsendini. Tallinna Vee lõpptarbijale peaks vee hind järgmisel aastal langema ca 24 protsenti, on märgitud seletuskirjas.
Allikas: seletuskiri