Päevatoimetaja:
Sander Silm

Soomest kaovad regionaalsed peakontorid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Aivar Õepa
Copy
Nokia kasvav kuulsus oli 1990ndatel üks põhjus, miks paljud rahvusvahelised suurfirmad Soomes regionaalseid peakontoreid avasid.
Nokia kasvav kuulsus oli 1990ndatel üks põhjus, miks paljud rahvusvahelised suurfirmad Soomes regionaalseid peakontoreid avasid. Foto: SCANPIX

Soome kaotab üha enam oma positsiooni regionaalse peakontori asukohana, vahendas Soome rahvusringhääling YLE Aalto-ülikoolis valminud uurimustööd. Soomes 1990ndatel olnud üle 370 suurfirma regionaalsest peakontorist oli 2010 aastaks järel vaid 131.

Uurimustöö autor Perttu Kähäri selgitas, et 1990ndatel kui NSVL lagunes ja Soome Euroopa Liiduga liitus, oli Soome koht, kust rahvusvahelistel suurfirmadel oli hea juhtida oma tegevust Soomes, Baltimaades ja Venemaal.

«Nokia sai kuulsaks, ja lisas Soomele mainet kui riigile kus on ettevõttel kerge tegutseda,» rääkis Kähäri.

Asi muutus, kui Baltimaad liitusid ELiga. Paljude ettevõtete puhul kasvas operatsioonide maht Venemaal aga niivõrd, et oli juba mõistlik sinna kohapeale peakontor rajada.

Kokkuvõttes on Soome kaotanud oma positsiooni kohana, kust regioonis äri juhitakse, ning Kähäri sõnul oleks riigi majanduse seisukohalt mõistlik üritada meelitada rahvusvahelisi firmasid taas Soomes tegutsema. Ta võrdleb Helsingit Viiniga, kust juhivad oma Kesk-Euroopa äri paljud rahvusvahelised firmad.

«Soomes on äriajamise teadmust, keeleoskust ja turutundmist,» märgib Kähäri Soome plusse, mida tema hinnangul tuleks senisest rohkem ära kasutada.

Tagasi üles