Euroopa Liidu ja Eesti koosfinantseeritavad toetused põllumajanduse ja maaelu arenguks tänavu alanud kuueaastasel perioodil ulatuvad kahe miljardi euroni.
Põllumajandus ja maaelu saavad kaks miljardit toetust
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu, mis annab seadusandliku aluse perioodil 2014-2020 põllumajandus- ja maaelutoetuste maksmisele ning selleks esitatavatele tingimustele.
«Järgmise kuue aasta jooksul on Eestil oma maaelu ja põllumajanduse arendamiseks ning toetamiseks võimalik kasutada ligi kaks miljardit eurot,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar. «Peame neid vahendeid võimalikult mõistlikult kasutama, et 2020. aastaks oleks meie põllumajandus veelgi konkurentsivõimelisem ja maaelu elujõuline.»
Eelnõu reguleerib 2014-2020 perioodi põllumajanduse otsetoetuste, maaelu arengukava toetuste ja turukorralduslike meetmete rakendamist, nende kasutamise järelevalvet ning makse- ja sertifitseerimisasutuste töökorraldust.
Põllumajandustoetuste puhul tulenevad suuremad muudatused 2007-2013 perioodiga võrreldes Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformist. Näiteks lisanduvad põllumajanduslike otsetoetuste hulka kliima- ja keskkonnatoetus (nn rohestamine) ning noorte alustavate põllumajandustootjate toetus.
Maaelu arengukava (MAK) toetuste puhul on tähtis uuendus, et perioodil 2014-2020 antakse osa toetustest tagastatava abina. See tähendab, et ettevõtjatel on võimalik saada MAKi fondist MAKis ettenähtud investeeringute elluviimiseks laenu, samuti saab selle rahaga garanteerida ettevõtjate võetavaid laene.
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu makstavate toetuste kogusumma perioodil 2014-2020 on 992,6 miljonit eurot, sealhulgas Eesti riigi poolne kohustuslik kaasfinantseering on 169,5 miljonit.
Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kaudu on Eestile perioodil 2014-2020 eraldatud otsetoetusteks 1,007 miljardit eurot.