/nginx/o/2014/09/23/3373009t1h1761.jpg)
Peaminister Taavi Rõivas ütles Milanos peetaval tööhõivekonverentsil, et inimeste heaolu ja majanduskasvu tagamiseks on oluline, et igaüks, kes tahab teha tööd, peab saama selleks võimaluse – seetõttu on oluline nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil ette võtta konkreetseid reforme.
Euroopa tasandi prioriteedid majanduskasvu suurendamiseks läbi tööhõive on selged – need said paika pandud strateegilises tööprogrammis Euroopa Komisjonis juunis ning need tuleb nüüd praktikasse rakendada, rõhutas Rõivas.
«Iga liikmesriigi tasandil on oluline jälgida, et tööturu nõudlus ja haridus oleksid omavahel tasakaalus,» ütles Rõivas ja lisas, et see on ka võtmeks Euroopas suureks probleemiks olevale noorte tööpuudusele. Rõivase sõnul on oluline kiirendada reforme, mis aitaks kõigil, kes tööd teha soovivad, sobivat tööd saada. «Oskuste puudus ja oskuste vale rakendamine on paljude liikmesriikide jaoks probleem,» nentis Rõivas.
Rääkides Eesti tööturu probleemidest, ütles Rõivas, et Eesti üks konkreetseid tegevusi selles valdkonnas on töövõimereform, mille eesmärk on kõigile osalise töövõimega inimestele töö saamise tingimusi parandada.
«Imetlen neid inimesi, kes vaatamata oma terviseprobleemidele on ühiskonna- ja tööelus aktiivsed. Mul on hea meel, et Eestis hakkab järjest tekkima neid sotsiaalse vastutustundega ettevõtteid, kus töötavad ka osalise töövõimega inimesed. Need ettevõtted on olnud valdavalt oma otsusega rahul,» rääkis Rõivas ning lisas, et Eesti riigi jaoks on suurimaks väljakutseks parandada kõigile osalise töövõimega inimestele töö saamise tingimusi.
«Praegune olukord ei rahulda kedagi ning seetõttu ongi vaja töövõimereformiga jõudsalt edasi liikuda, et süsteemi paremaks muuta,» lisas Rõivas ning rõhutas, et rohkem tööhõivet tähendab kiiremini arenevat majandust ning suuremat heaolu kogu ühiskonnale.
Milano tööhõivekonverentsil arutavad Euroopa valitsusjuhid tööhõive probleemide üle, millest üheks suuremaks on just noorte tööpuudus. Eestis on noorte tööpuudus järjest langenud, 20,9 protsendilt 2012 aastal 18,7 protsendini aastal 2013.