Ansipi küsitlemine äratas tähelepanu Ameerikas

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip vastas Euroopa Parlamendi küsimustele Foto: JOHN THYS/AFP

Euroopa Liit võib peatada andmejagamise kokkulepped Ameerika Ühendriikidega, kui ookeanitagused otsustajad ei arvesta Euroopa seadustega digitaalse privaatsuse säilitamisel.

Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi Andrus Ansipi väljaütlemised võivad oluliselt mõjutada USA tehnoloogiagigantide nagu Google ja Facebook tegevust, märkis New York Timesi tehnoloogiaportaal, analüüsides Ansipi eileõhtusel avalikul küsitlusel räägitut. Nende firmade andmetöötluspraktikad võetakse Euroopas täiendava uurimise alla, eriti hiljutiste NSA luuramisskandaali valguses.

USA firmad võivad eksportida ja töödelda Euroopas kogutud andmeid eeldusel, et neid koheldakse välismaal, st Ameerikas samade turvastandardite järgi, mida näevad ette Euroopa seadused. «Ameeriklased peavad meid veenma, et saame neid usaldada,» deklareeris Ansip. «Kui me ei saa selgeid vastuseid, on täiesti võimalik rakendada piiranguid.»

Portaal rõhutab, et Ansip juhtis peaministrina ligi kümme aastat Eestis, maailma üht tehnoloogiliselt kõige arenenumat riiki ning kavatseb neid kogemusi rakendada terves Euroopa Liidus. E-teenuste levikuks on vältimatult vajalikud ranged e-turvameetmed. Nagu ütles Ansip: «Kui inimesed ei saa e-teenuseid usaldada, siis nad ei hakata neid ka kasutama.»

Ameerika Ühendriikide äripraktika seisukohalt on oluline Ansipi toetus netineutraalsusele, mis tähendab, et igaühel on võrdne ligipääs internetisisule.

Vastuseks küsimusele, mis puudutas ELi nn unustamise seadust (mis lubab inimestel otsingumootoritelt nõuda neid puudutavate andmete kustutamist) vastas Ansip, et tema hinnangul on tähtis informatsiooni vaba kättesaadavus. «Unustamisseaduse rakendamine peab jääma erandjuhtumitest,» ütles Ansip.

Ansipi kuulamist käsitles ka tänane Financial Times, kes keskendus samuti Ansipi hoiatusele, et Euroopa «õigus olla [interneti otsingumootorites] unustatud» peab «jääma erandiks».

Financial Times märgib, et uus õigus on samas osutunud oodatust populaarsemaks. USA otsinguhiid Google on saanud 140 000 sooviavaldust enam kui 500 000 lingi mahavõtmiseks, mis kasutajate sõnutsi on ebaolulised, puudulikud või ebatäpsed.

Google’ile ja teistele põhjustab kohtuotsus parajat peavalu, sest neil tuleb firmasiseselt inimeste väiteid vaagida.