Intressi fikseerimine teeb laenu kallimaks

Eluaseme launuintressid on ajaloo madalaimad. Illustratsioon: Allikas: Eesti Pank

Euroopa Keskpanga viimaste kuude rahapoliitika on langetanud eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euri­bori rekordmadalale tasemele, 0,181 euroni.

Tänu Euribori langusele on keskmise eluasemelaenu (mis on veidi alla 37 000 euro) intressikoormus langenud võrreldes eelmise aasta kevadega kaheksa euro võrra kuus ehk peaaegu sada eurot aastas.

Alati, kui Euribor langeb uuele rekordmadalale tasemele, tekib ka küsimus, kas pole kätte jõudnud aeg intressimäära fikseerimiseks, sest edasiseks languseks on jäänud nii vähe ruumi ja ükskord hakkab see ju niikuinii kerkima.

Igaühe isiklik otsus

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm ütles, et intressiriski maandamise eesmärk on saada kindlustunnet tuleviku intressikulude osas ning mitte spekuleerida, kas saada võitu või kaotada võrreldes olukorraga, kui intressid jäetakse sõltuma turuolukorrast. Sellepärast on alati osa kliente, kes maandavad riske kogu aeg ning teised, kes jätavad riskid avatuks. «Intressikulude fikseerimine või nendele lae seadmine on võrreldav auto või maja kindlustamisega soovimatu sündmuse vastu, et saada täiendavat kindlustunnet,» ütles Palm. «Kindlustuse eest tuleb maksta,» lisas ta.  

«Intressimäära fikseerimine on iga laenuvõtja isiklik otsus ja selle kasulikkust saab hinnata alles fikseeritud perioodi lõppemisel ning seetõttu on eluasemelaenu intressi fikseerimine kliendi jaoks sama vastutustundlik ülesande püstitus kui laenu võtmine,» ütles Danske Banki krediidivaldkonna juht Kairi Koha.

«Sisuliselt võetakse finantsinstrumentide abil turul positsioon, kus eeldatakse, et fikseeritud perioodi, näiteks viie aasta baasintress on perioodi jooksul keskmiselt madalam kui kuue kuu baasintress,» selgitas Koha. Pere peab ise otsustama, kas valib kokkulepitud perioodiks lühema või pikema baas­intressi vastavalt sellele, kui pikaks ajaks tahab fikseerida oma eluaseme finantseerimise kulusid konkreetsele summale. «Samas peab siis arvestama, et juhul kui baasintressid alanevad, tuleb kokkulepitud intressi ikka edasi maksta,» lisas ta.

Nagu Tõnu Palm ütles, tuleb kindlustuse eest maksta ning eluasemelaenu puhul on selleks hinnaks intressimäär. Reeglina pakuvad pangad võimalust fikseerida eluasemelaenu maksimaalselt viieks aastaks, ehkki pakutakse võimalust ka teha seda kümneks aastaks.

Praegu on kuue kuu Euribor 0,18 protsenti, kui fikseerida eluasemelaenu viieks aastaks, siis fikseerib pank intressimääraks 0,42 protsenti, kümneks aastaks fikseerides saab seda teha tasemel 1,10 protsenti, ütles Koha.

Keskmise eluasemelaenu korral tähendab see aga, et baas­intressi fikseerimisel viieks aastaks kasvab intressikulu kuus seitse eurot ehk 88 eurot aastas, aga kümneks aastaks fikseerides 28 eurot kuus ehk 338 eurot aastas.

Tulevikku ei oska ennustada mitte keegi ning intressimäärade ajaloo järgi ei saa tuleviku kohta midagi kindlat öelda, aga siiski tundub, et Euribor jääb madalaks veel pikaks ajaks. Euribor sõltub paljuski Euroopa Keskpanga baasintressist ja muudest rahapoliitika otsustest.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi andis pärast eelmisel neljapäeval toimunud nõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil mõista, et keskpank on valmis vajadusel rahapoliitikat lõdvendama, mis tähendab, et intressimäärade tõusu pole eriti

oodata – pigem jääb see praegusele tasemele või isegi langeb veidi veelgi. Igatahes on ökonomistid üsna üksmeelsed, et Euri­bor jääb väga madalaks veel üsna pikaks ajaks – vähemalt aastaks kuni paariks.

Kui vaadata ajaloos tagasi, oli Euribor viimati üle ühe protsendi taseme kaks ja pool aastat tagasi, 2012. aasta aprillis.

Muidugi pole välistatud, et Euribor võib kiiresti kerkima hakata ka varem, aga kui see juhtubki, on põhjuseks euroala majanduse kiire kasvamine. See aga tähendab, et ka palgad tõusevad ning laenuvõtjatel on taas kasvavate intressikuludega toimetulemine mõnevõrra kergem.

Paindlik laenuinstrument

Kairi Koha osutas veel tähelepanu asjaolule, et laenu ennetähtaegsel tagastamise või fikseerimisperioodi keskel ujuvale baasintressimäärale ülemineku soovi korral peab laenuvõtja tasuma pangale intressimäärade muudatusest tuleneva võimaliku kahju.

Tõnu Palmi sõnul pakub Nordea võimalust seada laenuintressidele intressilagi, millest kõrgemal tasemel kompenseerib pank kliendile täiendava intressikulu. Intressilae tehingul maksab klient rahaturuintressi, näiteks kuue kuu Euribori, ning sellele liidetakse laenulepingust tulenev kliendi riskimarginaal ja intressilae kulu.

Praegu seatakse intressilagesid näiteks tasemele 0,5 protsenti ja üks protsent. Hind sõltub turu intressidest ja laenu struktuurist. Näiteks viieaastane intressilagi maksimaalse kuue kuu Euribori tasemel üks protsent maksab orienteeruvalt umbes 0,48 protsenti aastas. Intressilagi on paindlik instrument, sest klient saab valida, mis intressilae tasemel peaks kindlustus rakenduma.

Üheks odava laenuraha ärakasutamise võimaluseks on väiksemast intressikulust ülejääv summa kõrvale panna ning see investeerida. Algul võiks seda lihtsalt hoiustada mõnes suuremat hoiuseintressi pakkuvas pangas, aga hiljem, kui on mõistlik summa kogunenud, investeerida kas fondidesse või aktsiatesse.