/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2010/08/01/412373t1h22dd.jpg)
Eesti Panga kinnitusel peab keskpank osalema ka euro tagamises ja seega ei saa riik vaatamata Eestis kõlanud ettepanekutele senist krooni kattevara kuhugi mujale kulutada.
Keskpank: ülejäävaid miljardeid meil ei teki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõnealused varad tagavad euro usaldusväärsuse ja keskpanga võimaluse reguleerida ringleva raha kogust,» kommenteeris Eesti Panga finantsturgude osakonna juhataja Janno Luurmees hüpoteesi, et euro kasutuselevõtt võiks tähendada panga reservides suurt ülejääki, mida riik saab kasutada hoopis teistel eesmärkidel.
Tartu Ülikooli majandusprofessor Janno Reiljan, kes on aastaid olnud tuntud keskpanga tegevuse eri aspektide aktiivse kriitikuna, kirjutas juulikuus Postimehes, et üleminekul eurole pole Eesti Pangal enam sellises mahus reserve tarvis ja ülejääv raha on kasutult «külmutatud».
Reiljan hindas üleliigsete varade mahuks umbes 13 miljardit krooni, mis on piisavalt suur summa, et tuleks mõelda selle paigutamisele hoopis teadusse, haridusse jne.
Keskpanga pressiesindaja Viljar Rääsk kinnitas seepeale, et Reiljani pakutud arvutused lähtuvad valedest eeldustest ja on seega vigased. «On raske kommenteerida faktivigadega artiklit,» ütles ta.
Reiljani artikli üks põhiteese on, et ligi 10 miljardit krooni Eesti raha tagamiseks kasutatud keskpanga varasid ei oma tulevikus enam sarnast ülesannet, sest euro tagatiseks on Euroopa Keskpanga hinnastabiilsusele suunatud rahapoliitika.
Krooni asemel euro
Rääsk aga rõhutas, et Eesti Pank ja teiste riikide keskpangad on ka pärast euroalaga liitumist sõltumatud ja iseseisvad keskpangad oma varade ja kohustustega. Eestis emiteeritakse sularaha ka edaspidi Eesti Panga kaudu ning keskpanga bilansis asendub kohustuste poolel Eesti krooni sularaha pärast 1. jaanuari euro sularahaga.
«Kuna varad ja kohustused peavad bilansis olema tasakaalus, siis peab Eesti Panga bilansis kohustusena arvele võetud sularaha olema täielikult kaetud Eesti Panga varadega,» lisas ta.
Reiljan mainib artiklis, et ka eurosüsteem ei saa toimida päris ilma välisvaluutareservideta ja selle suuruseks on määratud kaheksa protsenti euro sularaharingluse mahust.
Eesti Pank teatab samas, et euroalas emiteeritud rahast jääb tõepoolest ainult kaheksa protsenti kohustusena üles Euroopa Keskpanga bilanssi, ülejäänud raha aga kajastub liikmesriikide keskpankade bilansis. Viimaste vahel jagatakse emissiooni maht vastavalt sellele, kui suur on nende osalus Euroopa Keskpangas. Eesti osalus EKP kapitalis on ligikaudu 0,2 protsenti.
Pankadele raha tagasi
Keskpanga osakonnajuhataja Janno Luurmehe kinnitusel on krooni ja euro puhul vahe selles, et praegu emiteeritakse Eestis kroone vaid välisvaluuta vastu, kindla kursiga, kuid euroalas emiteeritakse raha põhiliselt euros kajastatud varade vastu. Peamiselt on viimaste näol tegemist laenudega kommertspankadele, kuid ostetakse ka muid finantsvarasid, nagu võlakirju.
Ka euroala keskpangad võivad emiteerida eurot välisvaluuta vastu, ent seda tehakse turukursi järgi. Euroalasse minnes võivad ka Eesti Pangal sellised varad tekkida, kuid neid ei saa olla kohe üleöö, vaid alles pärast seda, kui näiteks kommertspankadele laenu antakse.
Eesti Panga bilansis leiab siiski kohe aset üks oluline muudatus, sest kommertspankade kohustusliku reservi nõue on euroalas märgatavalt väiksem kui tänases Eestis. Praegu on nõutav 15 protsenti kõigist kohustustest hoida reservina keskpangas, aga tuleva aasta 1. jaanuarist ainult kaks protsenti alla kaheaastase tähtajaga kohustustest. Tegelikult vähendab Eesti Pank juba tänavu sügisel reservi nõuet järk-järgult.