Kauplused keelduvad paberkroonilist rahaks tunnistamast

Kuigi R-Kioski esindajad palusid juhtunu pärast vabandust ja lubasid probleemile rohkem tähelepanu pöörata, tekkis kioskis ühekroonisega kauplemisel tõrkeid ka eile. «Mina seda vastu ei võta ja jutul lõpp!» lajatas kassiir Viive müügiakna kinni. Foto: Toomas Huik

Kuigi ühekroonine paberkupüür on endiselt Eestis täiesti kehtiv maksevahend, keelduvad
kauplused seda vastu võtmast, sest müüjate ja kauplusejuhtide arvates on rahatäht käibelt
juba ammu maha võetud.

Luitunud ühekroonine tekitab heldimust ja nostalgiat. 1992. aastal emiteeritud rahatähest on saanud haruldus, mida müüakse Leedus Palanga rannakuurordis turistidele kolmekümnekordse hinnaga.

Ometi liigub Eesti Panga andmetel endiselt ringluses 4,6 miljonit kunstnik Kristjan Raua pildiga ühekroonist. Veel viie kuu jooksul on see igati kehtiv maksevahend, mille eest peaks näiteks tikutopsi saama igast kaubanduskeskusest.

Kaubamaja toiduosakonna teenindaja Maarika Rembel arvab aga teisiti. «See ei ole käibel,» lükkab ta kupüüri kindlakäeliselt tagasi. «Aasta tagasi või millalgi võeti käibelt maha.»

Kolleegiga nõu pidanud, soovitatakse kliendil rahatäht pangas kehtiva vastu vahetada – see on isehakanud rahandusekspertide hinnangul veel võimalik. Tikkude ostmiseks tuleb aga leida sobivam rahatäht.

Selgitused ei aita

Samal veendumusel on Haabersti Rimi kassiir Maarika Laid. «Neid me vastu ei võta,» keeldub ta resoluutselt ühekroonisest paberrahast.

«Ei-ei!» tõrjub ka Rocca al Mare R-Kioski müüja Tatjana pruuni karva rahapaberit kui tuld. «See on vana raha. Küsige siin ükskõik kelle käest.»

Pikalt silmitseb ühekroonist ka samas keskuses asuva Prisma kassiir Kerry Vilgo, kuid soostub viimaks siiski selle eest tikutoosi müüma. Kui ostja seejärel ümber mõtleb ja haruldase kupüüri asemel siiski metallkroonisega maksab, ohkab kassiir kergendatult. «Ei tea, kas olekski saanud seda kuhugi edasi saata,» kahtleb ta paberkroonise ostujõus.

Ka Kakumäe Selveri kassapidaja Ive on nõus paberist kroonise siiski vastu võtma. «Seda pole ammu näinud,» imetleb ta kupüüri. «Alguses vaatasin, et mis asi see üldse on.»

Ive kolleeg Tiia Kadaka Selverist sama leplik ei ole. «Sellega ei ole mul mitte midagi teha,» jääb kassa kroonise ees suletuks.

Arutelu peale hakkab asja vastu huvi tundma ka järjekorras ootav turske härrasmees, kes soovib rahatähe ise ära osta. Tiia tema vaimustust aga ei jaga. «Mida me nüüd vaidleme,» jääb ta endale kindlaks ega usu soovitust Eesti riigi seadusi järgida.

«See ei kehti meil. Münte ainult võtame,» selgitab Kadaka Säästumarketi teenindaja Anita odavketi enda kehtestatud rahapoliitikat. «Raha pole sul või?»

Kassiiri veendumuse tõttu – et paberkroonine ja viiesendine ei ole kehtiv raha – jääb 70 sendi võrra kasvatamata ka Marja Comarketi käive. «Mis me nüüd vaidleme,» vaigistab igasuguse protesti juba tuttavaks saanud lause.

Kõrvalasuvast Marja Selverist tuleb leebemat vastukaja. «See hoidke parem alles, võib-olla hakatakse kõva raha maksma selle eest,» soovitab klienditeenindaja Maret malbelt.

«See ei ole kehtiv raha. See ei kehti enam ammu,» teab ka Kristiine Prisma kassiir Larissa Izotova kindlalt. Seegi supermarket võib tikud endale jätta.

Päeva lõppskooriks jääb 7:6 ühekroonisest paberkupüürist keelduvate kaupluste kasuks. Üle poole eksperimendi käigus külastatud poodidest rikub täie enesekindlusega rahaseaduse neljandat paragrahvi: Eesti Vabariigi raha piiranguteta vastuvõtmise kohustust.

Trahv kuni 30 000 krooni

Küsimus, kas kassas ühekroonist aktsepteeritakse, tekitab segadust ka kaupluste esindajates. «Peast ei oska öelda,» jääb Selveri pressiesindaja Annika Vilu mõttesse. «Täitsa võimalik, et ei saa, kuna rahatäht on käibelt ära.»

«Võib-olla ei pea vastu võtma, me peame seda veel uurima,» arvab ka Marja Comarketi juhataja Ester Leht. «Ei ole käibel, sest kui pangast tellid ühekrooniseid, siis neid ei tule,» järeldab ta.

Lähemal uurimisel tuleb kauplustel muidugi kehtivat seadust tunnistada ja ootuspäraselt süüdistatakse kõiges kassapidajate isiklikku teadmatust.

«Võtame ikka ühekrooniseid paberrahasid vastu, kuigi neid on inimestele vähe kätte jäänud,» väidab Vilu selgitavas kirjas. «Kassapidaja eksis.»

Marja Comarketi juhataja selgitab, et ühekrooniseid paberkupüüre pole aastaid poes nähtud. «Sellepärast võis kassapidaja ekslikult arvata, et neid ei tohi vastu võtta.»

Teadmatusega põhjendab Rimi ja Säästumarketi eksimusi ka Rimi Eesti Food ASi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja. «Kahtlustan väga, et kassapidajad lihtsalt ei olnud teadlikud,» ütleb ta. «Seda võib juhtuda.»

Kaubamaja Toidumaailma esindaja Maris Schulz mõistab kassapidajate teadmatuse hukka. «See oli väga vale käitumine. Ikka peab võtma,» leiab ta.

«Tegemist on mingi eksitusega,» väidab Prisma pressiesindaja Kadri Lainas.
«Antud juhtumi puhul pole kindlasti tegemist R-Kioskis kehtestatud erikorraga, vaid pigem klienditeenindaja teadmatusega,» kinnitab ka AS Rautakirja Estonia kioskikaubanduse divisjoni juht Jüri Võssokov.

Vastavalt rahaseaduse seitsmendale paragrahvile karistatakse juriidilist isikut seadusliku maksevahendi vastuvõtmisest keeldumise eest kuni 30 000 krooni suuruse rahatrahviga. Paberist ühekrooniste asjus aga tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi sõnul nende poole seni pöördutud ei ole.

Kommentaar

Viljar Rääsk
Eesti Panga pressi­esindaja

Paberist ühekroonine on kehtiv maksevahend, siin ei ole mingeid erandeid. Kui kauplus müügist keeldub,  peaks pöörduma tarbijakaitseameti poole. Eestis kehtib Eesti kroon. Ainukesena on 1998. aastal käibelt kõrvaldatud hõbedased ühekroonised mündid, kõik ülejäänud rahatähed kehtivad. Münte on müüja kohustatud vastu võtma 20 krooni ulatuses, paberkupüüre aga piiranguteta.