/nginx/o/2013/10/04/2513809t1h37d7.jpg)
Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorand Risto Ilves pakub homme kaitsmisele tulevas doktoritöös kaht uudset ning juba patenteeritud toitesüsteemide lahendust, mis võimaldavad põllumajandusettevõtetel isevalmistatud kütust kasutada.
Teadustöö pakub farmidele lahendusi isevalmistatud kütuse kasutamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doktoritöös pealkirjaga «Vedelate biokütustega töötava kolbmootori toitesüsteem» pakutud lahendused võimaldavad olukordades, kus kütuse tarnimine on mingil põhjusel raskendatud, põllumajandusettevõtetel kasutada isevalmistatud kütust, näiteks jõumasinate mootorites lisakütusena, teatas maaülikool. Toitesüsteemi lahendusi on juba katsetatud säde- ja survesüütega mootoritel.
«Sõiduautodes ja põllumajandustehnikas valdavalt kasutusel olevates kolbmootorites kasutatakse tavakütuste kõrval peamiselt standardseid biokütuseid nagu E85 ja biodiislikütus,» selgitas Ilves. «Nende kasutamine eeldab mootoritel olemasolevate toitesüsteemide täiendamist, sest biokütuste füüsikalis-keemilised omadused tingivad mootorite toitesüsteemide kiirema kulumise, mootori võimsuslike parameetrite vähenemise ning mõningatel juhtudel ka heitgaaside emissiooni suurenemise.»
Lisaks standardsetele biokütustele saab Ilvese sõnul mootorikütusena kasutada ka näiteks lahjat bioetanooli või rapsiõli, mille eelis on madalam tootmishind. Need mõjutavad aga mootorite toitesüsteemide kulumist, mootori võimsuslikke omadusi ning heitgaaside emissiooni märkimisväärselt enam kui standardsed biokütused.
«Olemasolevad mootorite toitesüsteemid on ette nähtud peamiselt üht tüüpi kütusest küttesegu moodustama. Mittestandardsete biokütuste kasutamine mootorikütusena on aga efektiivsem, kui toitesüsteem võimaldab kolbmootorisse doseerida erinevaid biokütuseid,» selgitas Ilves.
Doktoritöö juhendaja on professor Jüri Olt, oponendid professor Gvidonas Labeckas (Aleksandras Stulginskise nimeline ülikool, Leedu) ja doktor Vladimir Hönig (Tšehhi Põllumajandusülikool).