Aeg istutada taliküüslauku

Küüslauku peetakse oluliseks külmetushaiguste ravis. Foto: SCANPIX

Taliküüslauk tuleks maha panna umbes kuu enne püsivate külmade saabumist, nii saavad küüslauguküüned korralikult juurduda.

Küüslauku saab paljundada kas küüntega või õisikus kasvanud vegetatiivsete varresibulatega.

Vahetult enne mahapanekut tuleb liitsibulast eraldada küüned, mida võiks enne veel umbes pool tundi kaaliumpermanganaadi lahuses leotada, kuna see aitab hävitada haigustekitajaid.

Eesti Maaülikooli aianduse osakonna lektori ja küüslaugukasvataja Priit Põldma sõnul on küüslaugukahjuriteks sibulakärbes ja sibulakoi, haigustekitajatest võib küüslaugul esineda näiteks hahkhallitust ja valgemädanikku. «Kui aga küüslauku mitu aastat järjest samas kasvukohas mitte kasvatada, ei tohiks neid haigusi eriti esineda,» sõnas asjatundja.

Taimekaitsevahendiga koduaias küüslauku pritsida ta kindlasti ei soovita. «Koduaia tingimustes ei ole haigused kuigi suur probleem, hoopis olulisem on korralik algne paljundusmaterjal ja selle kaaliumpermanganaadi lahuses leotamine,» toonitas Põldma.

Küüned tuleks maha istutada viie-kuue sentimeetri sügavusele, nii et kannaosa jääks allapoole, sest nii kasvab küüslauk paremini. Istutama peaks 10–15-sentimeetrise vahega, ridade vahe võiks olla aga 20–25 sentimeetrit. Sellisel juhul kasvavad küüslauguküüned hästi ja ka haigused ei levi nii kergesti.

«Küüslauk on küll suhteliselt külmakindel kultuur, kuid igaks juhuks võiks peenra katta viie sentimeetri paksuselt turba-, komposti-, kõdusõnniku- või õlekihiga,» soovitas Põldma, sest see aitab taimi kaitsta tugevate külmade eest lumeta talvedel.

Ebasobivate tingimuste tõttu ei soovita asjatundja taliküüslauku rõdukasti panna, või kui, siis peaks kasti talveks õue maha matma. «Näiteks kinnisel rõdul on liiga soe ja tärkamine toimub liiga vara, samuti peab väga hoolas olema kastmisel,» selgitas Põldma.

Millist küüslaugusorti aga eelistada? Väga palju neid Põldma hinnangul Eestis liikumas ei olegi, aga pigem tasuks eelistada lähiriikidest pärit sorte. «Seda kindlamini annavad need saaki, ehkki mõnel aastal võivad ka mõned Prantsuse sordid väga head saaki anda,» tõdes ta.

Proovida tasub Põldma sõnul näiteks Leedu sorti «Ziemiai», Poola päritolu varajast sorti «Harnas» ja Poola sorti «Ornak». «Oleme ülikoolis katsetanud uut Ukrainast pärit sorti «Ljubaša», mis on väga hea saagikusega, kuid sel aastal seda veel ei müüda, ehk järgmisel aastal,» arvas ta.

Meie tingimustes soovitabki Põldma külvata pigem taliküüslauku, mis on kevadel mahapandavast suviküüslaugust tunduvalt saagikam. «Suviküüslaugu sortidest on müügil Prantsuse omad, kuid väga head saagikust oodata ei ole, kuna Eesti tingimustes jääb nende kasvuperiood lühikeseks ja liitsibulad liiga väikseks,» selgitas ta.

Hilissügisel võib proovida külvata veel näiteks porgandit, peterselli ja miks mitte ka porrulauku. «Seeme talvitub mullas ja järgmisel aastal hakkab kohe esimesel võimalusel kasvama,» sõnas Põldma. Ent seda vaid juhul, kui talv on soodne.

«Ei tohiks olla pikki sula- ja külmaperioode, pigem soosib taimede kasvu stabiilne talv, kuid milline talv tuleb, ei tea keegi ette,» tõdes ta. «Seega, kellel kange tahtmine on, võib proovida, aga igal juhul tuleb arvestada riskiga, et heitliku talve korral tärkavad taimed hukkuvad.»


Näpunäiteid küüslaugu kasvatamiseks

• Parimad on toitainerikkad saviliivmullad ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad.

• Kasvukoht peaks olema valgusküllane ja üpris umbrohupuhas.

• Esimeseks tööks kevadel on väetamine ja mulla kobestamine.

• Oluline on korralik umbrohutõrje ja kastmine.

• Õige aeg koristamiseks on, kui lehed hakkavad kolletuma ja kuivama ning taime vars kergelt kolletuma.

• Pärast koristust tuleb küüslauku kuivatada kaks-kolm nädalat, seejärel lõigata juured ja varred.

• Küüslauku tuleb säilitada kuivas ja pimedas ruumis temperatuuril –2…+2 kraadi ja 60–75-protsendise õhuniiskuse juures.