/nginx/o/2012/07/04/1199204t1hb3d3.jpg)
Kuressaare kohtumajas töötava kohtuniku Külli Mõlderi sõnul juhtub seda, et inimesed iseenda pankrotti taotlevad, aasta-aastalt aina sagedamini. Aga et taotleja oleks rase või töövõimetuspensionär, pole enne ette tulnud.
Töövõimetu rase taotles enda pankrotti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaal elav lapseootel töövõimetuspensionär, kel on võlakohustusi vähemalt 3300 euro eest, tänavu suvel kohtule avalduse, milles soovis iseenda pankroti väljakuulutamist ja võlgadest vabastamist, kirjutab Saarte Hääl. Pärnu maakohus kuulutas naise pankroti välja 21. augustil.
Võlgnikust naise kinnituse kohaselt on ta juba pikemat aega maksejõuetu ega suuda tasuda oma kohustusi võlausaldajate ees ega pankrotimenetluse kulusid.
70-protsendise töövõimetusega naise ainsad sissetulekud on 198,68 euro suurune töövõimetuspension ja 16,62 eurot sotsiaaltoetust, võlanõudeid oli tal aga kokku 3303,09 euro eest, millele lisandub viivis. Samas ei kuulu naisele mingit kinnis- ega vallasvara ning tühi on ka tema arvelduskonto pangas.
Võlgnik on järelepärimise peale teatanud, et ei otsi aktiivselt tööd, kuna on lapseootel. Oma sõnul elab naine üürikorteris koos elukaaslasega, kes käib tööl ja maksab üüri.
Kiirlaenud viisid põhja
Pankrotihaldur Terje Eipre sõnul võttis võlgnik erinevaid kiirlaene hetkeemotsioonide ajel, tagajärgedele mõtlemata.
«Esimesed laenud olid võetud igapäevaelu kulutuste tarbeks, kuna sissetulekust jäi väheks,» nendib Eipre pankrotimääruses. Edasi tekkisid raskused laenude tagasimaksmisega ning võlgnik võttis teisi laene, et tasuda eelmistel kuudel võetud laene.
Pankrotihalduri andmeil on võlgnik küll püüdnud võlausaldajatega koostööd teha, kuid ühes kuus korraga kaheksale firmale arveid tasuda ei ole tal lihtsalt võimalik.