/nginx/o/2012/09/17/1324590t1hd0ca.jpg)
«Eraisiku võlg. Laenuleping sõlmitud 25.06.1998, summa 103 000 krooni. Võlatunnistus 10.02.2010. Võlgnik ei ela paberites toodud aadressil. Rahvastikuregistri andmed pole teada. Töötab Norras. Telefonile ei vasta. Milline oleks korrektne käitumine võla sissenõudmisel?» soovib laenaja teada.
Vastab vandeadvokaat Taivo Saks advokaadibüroost Taivo Saks & Partnerid.
Korrektne käitumine oleks kohtusse hagi esitamine. Kuid peate arvestama, et te peate tegema kõik endast oleneva, et kostja kontaktandmeid leida. Praktikas on väga kasulikuks osutunud senise nimega Eesti Posti Kirjakeskuse (nüüd sama asi Omniva E-teeninduses) saadetav tähitud e-kiri, mis saadetakse e-posti aadressile ja mille saab vastu võtta, vaid adressaat oma isiku eelnevalt ID-Kaardiga tuvastades.
Kui olete teinud kõik endast oleneva, et kostjat leida, kuid see pole siiski õnnestunud, siis jääb variandiks Ametlikud Teadaanded. Kuid see on viimane variant ja kohus seda niisama lihtsalt kasutada ei luba. See on ka täiesti põhjendatud, sest vastaspoolel peab olema võimalus ikka tegelikult teada, mis nõudeid tema vastu esitatakse.
Samas, teie nõude juures jääb segaseks see, kas võlatunnistus on antud sama laenulepingu kohta või on teil kaks nõuet... 1998.a sõlmitud laenulepingu järgi võiks täna raha küsida juhul, kui laenu tagastamise tähtaeg pole veel saabunud või sellest ei ole kolme aastat möödunud. 10.02.2010.a kinnitatud võla tagasinõue on ilmselt aga aegunud. Sellisel juhul pole teil midagi enam teha, sest üsna kindlasti ta palub kohtul aegumist kohaldada ja kannate lisaks laenule ka menetlusega kaasnevad kulud ... aeg lendab.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.