Poeketid 800-eurost alampalka ei karda

Prisma kassa. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Mitmed ettevõtjad ja majandusteadlased on pidanud Sotsiaaldemokraatide ideed tõsta viie aastaga alampalk 800 euroni jaburaks. Küsisime Eesti suurimatelt toidupoekettidelt, kuidas neid selline muudatus mõjutaks.

Üllataval kombel kinnitavad poeketid, et nemad maksavad töötajatele miinimumpalgast kõrgemat töötasu ning suurt vastuseisu alampalga kiireks tõstmiseks ei kostunud.

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) turundusdirektor Andres Lember ütles, et «arvestades praegust töötasude tõusutrendi on tõus viie aastaga umbes selle tasemeni nagunii peaaegu paratamatus». Tema sõnul alustavad näiteks peamiselt Tallinnas tegutseva ETK Jaekaubanduse müüjad juba praegu töötasuga minimaalselt 550 eurot.

«Jaekaubandus on tööjõumahukas valdkond, mistõttu otsime ETK Grupis süstemaatiliselt uusi tehnilisi lahendusi, mis tööjõukulu kokku hoida aitaksid,» ütles Lember.

Prisma peremarketi tegevdirektor Janne Lihavaineni sõnul kõnealune lubadus lähiaastatel Prismat otseselt ei puudutaks. «Prismas on tunnipalgalistel töötajatel astmeline palgasüsteem, mida kutsume oskustasemete süsteemiks. See tähendab, et iga töötaja saab oma tunnitasu ise tõsta, täiendades oma oskusi ja teadmiseid jaekaubandusest ja Prismast. Prisma Peremarketit kõnealune lubadus tõsta miinimumpalka lähiaastatel otseselt ei puudutaks, kuna Prisma müüja-kassiiri keskmine tunnitasu on täna 3,32 eurot tunnis,» kirjeldas Lihavainen.

Tema sõnul on Prismasse esimest päeva tööle tulles madalaima oskustaseme tunnitasu sõltuvalt piirkonnast 2,90 kuni 3,18 eurot ja see on oluliselt kõrgem kui hetkel kehtiv miinimumpalk.

Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütles, et Rimi maksab teenindajatele konkurentsivõimelist palka, mis on suurem kui Eesti miinimumpalk ja ületab nii mõnegi konkurendi pakutava palgataseme.

«Meie teenindajate palk on ka pea igal aastal tõusnud ning selle tarbeks ei ole me pidanud hindu tõstma. Otse loomulikult on palkade tõstmine pannud meid pingutama, et tegutseda veelgi efektiivsemalt,» kirjeldas Bats, kelle sõnul pole palkade tõstmine otseselt ettevõtte tulemusi mõjutanud.

«Peame praegust palgatõusu pigem ootuspäraseks. Siiski, töötasutõusule vaatamata on teenindusse keeruline töötajaid leida,» ütles Bats.

Selveri keti juht Kristi Lomp ütles, et ka Selveris ei saa ükski töötaja miinimumpalga lähedast palka. «Teenindaja töötasu on praegusest miinimumist tunduvalt kõrgem ja alampalga tõus meid hetkel ei mõjuta. Teenindussektori palgatase on pärast majandussurutist igal aastal tõusnud. Oleme aastaid töötanud selle nimel, et tööprotsessid oleksid tõhusad, sest palkade kergitamise eelduseks on efektiivsuse tõus,» selgitas Lomp.

Maxima kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid ütles, et palgatase kaubanduses ei sõltu mitte miinimumpalgast, vaid konkurentsist palgaturul nii jaekettide kui ka kõigi teiste tööandjate vahel. «Kuna Maxima on üks suurimad uute töökohtade loojaid Eestis, siis suhtume oma motivatsioonisüsteemi konkurentsis hoidmisesse täie tõsidusega,» ütles Erilaid.