/nginx/o/2014/09/29/3389953t1h7556.jpg)
Alates järgmise aasta keskpaigast alanevad teise samba pensionifondide valitsemistasud, sest muutub regressiooni arvutamise metoodika.
Pensionifondide tasud alanevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pensionifondid võivad võtta sisuliselt ainult ühte tasu, milleks on valitsemistasu, selgitab rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika peaspetsialist Tõnu Lillelaid, ministeeriumi blogis. Valitsemistasule on ka seadusega seatud piirang, milleks on konservatiivsetele fondidel 1,2 protsenti ja ülejäänutel 2 protsenti. Lisaks on alates 2010. aastast valitsemistasu sõltuv fondi varade mahust. Iga 100 miljoni euro ületamisel tuleb seda ületavale varade mahule rakendada valitsemistasu, mis on minimaalselt 10 protsendi võrra väiksem võrreldes valitsemistasuga, mis kehtis eelmises 100 miljoni euro vahemikus.
Alates 2015. aasta keskpaigast muutub aga regressiooni arvutamise metoodika nii, et arvesse tuleb võtta ühe fondivalitseja kõikide kohustuslike pensionifondide summast, mitte enam ainult ühe fondi maht.
«Seega hakkab edaspidi valitsemistasu regressioon mõjutama ka nende fondide tasu, mis on väiksemad kui 100 miljonit eurot,» märkis Lillelaid. Spetsialisti sõnul oli selliseid fonde 18 kõigist 23-st teise samba fondist.
Siiski, alates 1. oktoobrist ühendatakse endised Ergo pensionifondid Nordea fondidega ja ühesuguse strateegiaga pensionifondid liidetakse. Muuhulgas liidetakse Nordea (endine Ergo) pensionifond 2P2, portfellimahuga 53 miljonit eurot ja Nordea pensionifond A mahuga 82 miljonit eurot, mis tähendab, et ühendatud fondi mahuks tuleb samuti üle 100 miljoni euro.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt peaks keskmine teise samba pensionifondide tasu alanema 0,2 protsendipunkti võrra.