/nginx/o/2012/11/08/1420782t1haf47.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2012/09/03/1297964t1h0f4d.jpg)
Praxise analüütikud Mari Kalma ja Andres Võrk kirjutavad sihtasutuse blogis viidates IRLi maksureformile, et maksupoliitika meetmete mõju analüüsimisel peaks arvestama ka nende koosmõju teiste toetustega.
Analüütikud: IRLi maksureformiga kaotaks osa leibkondi vajaduspõhise peretoetuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Analüütikud toovad välja, et tulenevalt sellest, et vajaduspõhine peretoetus sõltub leibkonna netosissetulekust väga spetsiifilisel viisil, võib juhtuda, et teatud leibkonnad viiakse IRLi poolt «vägisi» kõrgemale sissetulekutasemele, mille tulemusena nad kaotavad vajaduspõhise peretoetuse ja kokkuvõttes lõpetavad madalama sissetulekuga.
Lisaks suurendab IRLi maksuettepanek madala palga saajate netopalka, kuid samas tõstab marginaalset maksumäära. Võrreldes praeguse olukorraga rahaliselt palgasaajad võidaksid, kuid teatud piirkonnas on täiendav tööpanuse suurendamine karistatud päris kõrgelt, marginaalne tegelik maksumäär koos töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimaksega ulatub 43 protsenti vahemikus 500-846 eurot.
Vaata ka jooniseid Praxise blogist.
IRL käis augusti lõpus välja madalapalgaliste maksuvabastuse reformikava, millega ei makstaks enam tulumaksu kuni 500 eurose palga pealt. Sealt edasi kuni 846 euroni sõltuks tulumaksuvabastuse suurus inimese palgast: mida väiksem on sissetulek, seda suurem on maksuvabastus.