Päevatoimetaja:
Sander Silm

Konservitööstused palkavad kurgiuputuse tõttu lisajõude

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põltsamaa Felix saab kohalikelt kurgikasvatajatelt iga päev tonnide kaupa kurke purki panemiseks.
Põltsamaa Felix saab kohalikelt kurgikasvatajatelt iga päev tonnide kaupa kurke purki panemiseks. Foto: Toomas Huik

Kuuma tõttu varakult valminud kurgid on pannud Põltsamaa Felixi kurgiliinid kahes vahetuses huugama ja üle saja inimese sai suveks tööd.



Veerandsada noort inimest topivad ühtlaseks lõigatud kurgiviile kandilistesse purkidesse, mis peagi Soomes ostjateni jõuavad. Käed liiguvad nobedasti, sest kiirusest sõltub tasu.

Tublimad täidavad pakkeliinil isegi tuhat purki päevas. Alatasa tuleb käia veeautomaadist jahutust võtmas, sest peale õues valitseva 30-kraadise kuumuse töötavad ruumis veel sooja õhkavad pastöriseerimismasinad.

Kokku annab kurk suvekuudel tehases tööd 170 inimesele, 120 neist on spetsiaalselt hooajaks lisaks palgatud. Palju on õpilasi, neist kaugemad tulevad Jõgevalt ja Võhmast, kus tööd napib.


Nädalas valmib kurgikonserve 180 tonni ringis. «Kurki tuleb nii palju, et ei jõua eest ära joosta,» sõnab konserviliini tootmisjuht Margus Jõesaar naljatamisi. Soe ilm pani tänavu kurgid tavalisest palju varem valmima – koguni varem kui Saksamaal, teab ta rääkida.

Pool toodangust läheb Soome, ülejäänu söövad ära eestlased. Eestis läheb kõige paremini «Pere terve» ja «Perekurgiviil», põhjanaabrid eelistavad «Võileivakurki» ja mitmesuguseid salateid.


Kui eestlased rahulduvad tavalise ümmarguse purgiga, siis soomlastele meeldib kandiline, kuhu küll kurke mõnevõrra tülikam sisse toppida.

Lisaks toodetakse suuri kurgitünne ja pooltooteid talveks ette. Kokku toodab ettevõte 2000 tonni kurgitooteid aastas. Uudisena ei sisalda tänavu Põltsamaa Felixis toodetud kurgikonservid enam säilitusaineid.

Põhiosas tuleb Felixi kurgitoore Eestist. Selleks aastaks on tosina kohaliku kurgikasvatajaga sõlmitud lepingud 900 tonni tarnimiseks. Seega annab tehas kaudselt tööd mitmesajale Eesti elanikule.

Ka Salvestis on praegu kiired päevad. «Kurki tuleb ilusasti ja see on väga kvaliteetne,» rõõmustas ettevõtte juhatuse liige Priit Karp, lisades, et mitte kunagi varem pole juulis nii palju kurki töödeldud kui tänavu – tavaliselt on kõrgaeg jäänud augustisse.

Päevas tuleb Salvestist kurgitoodangut 40–50 tonni ringis. Põhiliselt tehakse töö ära oma jõuga, kuid mõned inimesed on ka ajutiselt juurde võetud.

Karp ütles, et praegune kurgiuputus teeb teda ühtlasi ettevaatlikuks, sest pole teada, mis ilm edasi teeb ja kas seda konservitööstusele nii vajalikku tooret ka järgmisteks kuudeks jagub.

Tagasi üles