Lugeja küsib: mida teha, kui töötaja käitub pärast lahkumisavalduse andmist halvasti?

Tööandja ei pea taluma töötaja käitumist ainuüksi seetõttu, et töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse. Foto: SCANPIX

«Töötaja on esitanud avalduse korraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtajaga 30 kalendripäeva. Pärast avalduse esitamist on töötaja korduvalt jätnud täitmata oma tööülesanded, hilinenud tööle, lahkunud varem. Tööandja on töötajat mitmel korral hoiatatud sellise käitumise eest. Töötaja väidab, et tööandja ei saa midagi teha, omapoolselt töösuhet lõpetada, kuna töötajal on juba avaldus esitatud. Mida teha?» küsib lugeja.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

Hoolimata töötaja esitatud avaldusest ja sellest, et töölepingu ülesütlemistähtaeg alles kulgeb, on tööandjal õigus töötaja isikust või käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja ei pea taluma töötaja käitumist ainuüksi seetõttu, et töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse. Tööandja ei ole kohustatud ootama töötaja esitatud  avalduses märgitud töölepingu lõppemise päeva, et töösuhe lõpetada.

Millise aja jooksul peaks tööandja antud juhul teatama ette töölepingu üles ütlemisest, sõltub töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle eeldatavast mõjust töösuhtele. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu ülesütlemisest ette teatama kindlaks määratud aja. Seadusest tulenevalt teatatakse töötajale  ette mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tööandja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mille tõttu ei ole töösuhte jätkamine võimalik. Oluline on, et põhjus peab olema mõjuv ning rikkumine oluline.

Tööandja peab silmas pidama, et tema ülesütlemisavalduse alusel peab töösuhe lõppema enne, kui saabub töötaja avalduses märgitud töölepingu lõppemise kuupäev.