Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Pool aastat sanktsioone: Venemaal hakkab valu tunda andma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Sanktsioonid rõhuvad nii Vene rubla kui ka Venemaa majandust.
Sanktsioonid rõhuvad nii Vene rubla kui ka Venemaa majandust. Foto: SERGEI KARPUKHIN / REUTERS

Kakskümmend pikka aastat on Murmanski ettevõtja Mihhail Zub kurja vaeva näinud, et lagunenud nõukogude kalatehasest elujõuline äri ehitada. Äsja katkes lääne toidule lajatatud keelu kiiluvees Norra kalade tulek. Zub on firma päästmiseks Vene valitsuse kohtusse kaevanud.

«Ta [Zub] on kangekaelne mees, aga me ei usu et sellest midagi välja tuleb. Tehas heidab hinge,» ütles Financial Timesi reporterile Tatjana, kelle mees seiskunud tehasest koju «puhkama» saadeti.

Asjade seis on sünge ka mujal kui Murmanskis. Käimas on lääne sanktsioonide kuues kuu ning Vene majandusest hakkab paistma pingeid. Nagu hoiatas oma värskes raportis Maailmapank, kuivab Venemaa majandus sanktsioonide jätkudes tuleval aastal kokku 0,9 protsendi ning 2016. aastal 0,4 protsendi jagu.

Investeeringud põhivarasse on tänavuse esimese kaheksa kuuga kukkunud 2,5 protsenti. Moskva börsi suurima iseseisva maakleri BCS Prime’i prognooside kohaselt tõuseb inflatsioon aastavahetuseks 8 protsendini.

Mainitud mürgise segu tulemusel on langenud tarbijanõudlus, mis pikemat aega Venemaal vähemalt mingisugust majanduskasvu käimas hoidis. Inflatsiooni ja laenuturu hangumise tõttu on reaalpalkade kasv alates aasta algusest järsult aeglustunud. «Ma usun, et 2014. aastal reaalpalgad langevad ning kasvavad natuke aastal 2015,» ütles BSC Prime’i peaanalüütik Vladimir Tihhomirov.

Väga drastilised on langusnumbrid autoturul: võrreldes läinud aastaga kukkus uute autode müük augustis 26 protsenti. Kaheksa kuu uute autode müük on mullusega kõrvutades all 12 protsendi võrra.

Nüüdseks on räsida saanud isegi pikka aega sitke olnud luksautosektor: kui veebruaris läksid Venemaal kaubaks 27 Bentley’t, siis augustis üksnes kaks.

Mõnede vaatlejate hinnangul võib tavaliste Vene kodanike hapu meeleolu varsti valguda väljapoole majandusvaldkonda. Viimane kord kui reaalpalkade kasv sisuliselt seiskus oli aastal 2011 – siis tulid tänavaile president Putini vastu protestima tuhanded moskvalased.

Sõltumatu Levada Keskuse augustikuise küsitluse andmetel on venelaste viis suurimat hirmu järgmised: hinnatõus, vaesus, kasvav palgalõhe, majanduskriis ja töötus.

Ökonomist ja poliitkommentaator Jevgeni Gontmakher hoiatab, et halvenevad trendid kõigis nimetatud valdkondades seavad küsimärgi alla ühiskondliku ja poliitilise stabiilsuse Venemaal.

 
Tagasi üles