Omavalitsused näitasid Ragn-Sellsile koha kätte

Kui prügifirmad tahavad prügituru omavahel ära jagada, siis omavalitsuste huvi on hakata ise prügiveo pealt raha teenima. Foto: Toomas Huik

«Näitasime Ragn-Sellsile, et nad võivad oma Raineriga (Rainer Vakra, riigikogu keskkonnakomisjoni esimees – toim) endale sobivaid seadusi vastu võtta küll, aga meie – kohalikud omavalitsused – oskame neid ka vaidlustada,» ütles Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu.

Jäätmeveo korraldamise keeld alates 1. oktoobrist seaks kahtluse alla omavalitsuste tehtud investeeringud kohalikesse jäätmejaamadesse.

Selline muudatus õõnestab Sarapuu väitel riigi usaldusväärsust, sest just valitsus kutsus omavalitsusi prügimajandusega aktiivselt tegelema, makstes selleks omalt poolt Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu suuri summasid peale.

«Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus kohustab valdu ja linnu jäätmemajandusega tegelema, kuid Vakra tegi ühe erafirma huvides seadusemuudatuse, võttis meilt ära selle ülesande täitmiseks vajalikud õigused,» selgitas Sarapuu.

Kohus peatas jõustumise

Riigikohus peatas neljapäeval Lääne-Virumaa valdade avaldusel jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumise. Sellega oleks kohalikel omavalitsustel keelatud korraldada jäätmevedu kohaliku omavalitsuse üksuse või viimase volitatud mittetulundusühingu kaudu.

Riigikohtu hinnangul võib uuenenud jäätmeseaduse jõustudes märkimisväärselt halveneda Lääne-Virumaal jäätmekäitlust korraldava MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus majandusseis ja ka MTÜ kaudu jäätmekäitlust korraldavate kohalike omavalitsuste olukord.

«Kui Rakvere prügimägi pandi kinni, siis ei jäänud viieteistkümnel omavalitsusel muud üle, kui asjaajamine enda kätte võtta,» selgitas jäätmekeskuse juhatuse liige ja Vinni vallavanem Toomas Väinaste. «Kui nüüd seadusemuudatus jõustuks, oleks Eesti ainulaadne koht Euroopas, kus kohalik võim ei tohi jäätmemajandusega tegeleda.»

Selgus võtab kaua aega

Nii Väinaste kui ka Sarapuu juhtisid tähelepanu asjaolule, et lõviosa Eesti jäätmeturust on jagatud Ragn-Sellsi ja Eesti Keskkonnateenuste vahel, mis võimaldab nendel kahel ettevõttel, ilma omavalitsuste sekkumiseta, klientidele ebasoodsaid tingimusi seada.

Riigikohtul kulub neli kuud, et jõuda selgusele, kas vaidlustatud seadusemuudatus vastab põhiseadusele.

Kui riigikohus võtab menetlusse Tallinna ettevalmistatava kaebuse, võib uurimiseks kuluv aeg pikeneda veelgi.

«Kuigi riigikohtu otsus selgub alles lähikuudel, kohtun juba teisipäeval vandeadvokaat Allar Jõksiga, et üheskoos hinnata tekkinud olukorda. Lähtume põhimõttest «üheksa korda mõõda ja üks kord lõika», aga vajadusel teeme kindlasti seadusesse kõiki osalisi arvestavaid parandusi,» ütles Vakra.

Riigikogu lähtus aga Rainer Vakra kinnitusel jäätmeseaduse muutmisel põhiseaduskomisjoni ja õigusanalüüsi osakonna hinnangust, et tegemist pole siiski põhiseaduse riivega.

Seadust muudeti põhjusel, et omavalitsuste investeeringud jäätmemajandusse paistsid seadusandjale ebamõistlikud ning need olid tehtud riigi varasema lühinägeliku keskkonnapoliitika õhutusel.

«Oleme keskkonnakomisjoniga teinud riigikontrollile ettepaneku põhjalikult auditeerida viimase kümnendi jäätmehoolduse arenguks eraldatud vahendite sihipärast kasutamist ja efektiivsust,» rääkis Vakra.

Omavalitsuste roll jäätmekäitluses saab Vakra sõnul suureneda nii, et riik peab hakkama jäätmehoolduse rahastust senisest tähelepanelikumalt kontrollima.


Kommentaar

Agu Remmelg

Ragn-Sellsi ärijuht

Riigikogu otsus muuta jäätmeseadust nii, et jäätmeturul tekiks reaalne konkurents ja kohalikud omavalitsused ei saaks võtta endale monopoli rolli, oli väga rõõmustav. Nüüd läks tõepoolest nii, et Tallinn ja mõned suuremad omavalitsused on Soraineni advokaadibüroo toetusel saavutanud olukorra, et turu avanemine lükkub edasi. Järgmise nelja kuu jooksul saavad omavalitsused ette ära korraldada need jäätmeveo konkursid, mis nad varem kavandasid ja millele seadusemuudatus oleks piiri pannud.

Kui me vaatame Põhja-Tallinna jäätmeveo praktikat, siis linn korraldab konkursi, saab odavaima pakkumise, lisab omalt poolt 30 protsenti hinnale juurde, millega elanike jaoks saame palju kõrgema hinna, kui annaks jäätmefirmade vaba konkurents.

Keegi aga ei tea, milleks Tallinn jäätmeveoga teenitud raha kasutab: kas linna hüvanguks või valimiste rahastamiseks. Selline segadus tuleb asjaolust, et omavalitsused on pandud jäätmeveo üle järelevalvet teostama ja kui nad seda ka ise korraldavad, siis nende järele ei valva enam mitte keegi.

Tallinn laiendab lähikuudel Põhja-Tallinnas kasutatavat süsteemi tervele linnale ja prügiteenus kallineb märkimisväärselt. Kui riigikohus peaks seadusemuudatuse jõusse jätma ja seadus rakendub viivitusega, siis varem tehtud konkursid kehtivad ikka ning linn teenib kavandatud vaheltkasu tänu juba sõlmitud lepingutele nelja-viie aasta jooksul ikkagi.