Puhastusseadmete müüja pidevad telefonikõned vihastasid kliendi välja

Lux Eesti pakutav tolmuimeja. Foto: Lux Eesti kodulehe erkaanitõmmis

Erinevaid puhastusseadmeid müüv ettevõte Lux Eesti pahandas pidevate müügikõnedega klienti, firma palus tema käest vabandust.

Tarbija24 poole pöördus naislugeja, kes teatas: «Ettevõte Lux Eesti on oma tooteesitluste n-ö pähemäärimisega viimasel ajal väga pealetükkivaks ja häirivaks on muutunud. Kas on normaalne, et üks ja sama ettevõte üritab ühte ja sama teenust ülepäeviti mulle n-ö pähe määrida, olgugi, et neil juba on minu korduv eitav vastus?»

Naise sõnul teavitas ta telefonimüüjat viisakalt oma soovist tema andmed ettevõtte andmebaasist kustutada, kuna pole huvitatud nende toodetest ja teenustest. «See polevat kuidagi võimalik, välja arvatud juhul, kui nende pakkumisega nõusse jään,» teatas inimene ja soovis saada infot ja kommentaari, mida taoliste juhtumitega ette võtta. «Kas ainus variant ongi kõnede eiramine, numbri vahetamine? Ausalt öeldes päris tigedaks teeb ja järjest enam on telefonimüüjatega raske viisakaks jääda,» pahandas lugeja.

Ta täpsustas, et pakkuja ei ole üks ja sama telefonimüüja, vaid iga kõne tuleb erinevalt numbrilt ja erinevalt inimeselt. «Viimasel korral telefonimüüja küll lubas, et tema enam mulle ei helista, kuid samas teised võivad seda jätkuvalt teha. Oleks ta mu andmed kustutanud või märkinud juurde, et ei ole huvitatud vms, ei olekski enam probleemi,» lausus naine.

Kliendile tundus, et tema tutvusringkonnas sama probleemi pole olnud. «Vahest on inimesed siis nende esitlustega nõus. Ettevõttele võib teha ettepaneku oma esitlusi avalikult pidama hakata, mitte võõrastes kodudes käies,» arvas ta.

Lux Eesti OÜ vabandas, kui on soovimatult inimesele mitu korda helistanud. «Kui inimene annab märku, et temaga ühendust enam ei võetaks, siis loomulikult aktsepteerime seda soovi. Pöörame sellele muidugi tähelepanu ja kliendile enam ei helista,» vastas Lux Eesti OÜ esindaja Kristin Kull.

«Kõik me eksime ja see probleem ei ole mitte igapäevane, vaid väga harva esinev nähtus. Võibolla märge jäi kogemata salvestamata vms, aga kindlasti reageerime igale sellisele palvele enam mitte helistada,» märkis Kull.

Kull toonitas, et ühe kirja põhjal ei saa teha ennatlikke järeldusi, justkui firma inimeste soove ei aktsepteeriks. «Lux Eesti ei müü telefoni teel tooteid ehk pealetükkivaid müügipakkumisi seega teha me kuidagi ei saa,» lisas ta.

Reguleerimata valdkond

Andmekaitse Inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja selgitas, et telefoni teel pakkumiste tegemine on isikuandmete kaitse seisukohalt hetkel seadusega reguleerimata valdkond. Telefoninumbrid on üldjuhul avalikud, kui inimene ei ole eraldi palunud oma numbrit salastada.

«Telefoninumbrite kogumine ja salvestamine ei ole ühegi seadusega keelatud ja ei ole teada, kas toodete pakkujad koguvad neid numbreid isikustatult või isikustamata ehk kas numbrid on seotud konkreetse inimese nimega või mitte. Enamikul juhtudel on numbrite valik juhuslik, helistatakse juhuslikel numbritel ilma, et teatakse inimese, kellele helistatakse, nime,» tõdes Liivoja.

Võõrastel inimestel on teiste kontaktandmete edastamine kolmandatele isikutele ilma kontakti omaniku loata keelatud. Samuti peab müüja potentsiaalse kliendi palvel tema kontakti oma loetelust kustutama. See ei tähenda, et antud number ei või müüja kätte mõnest isikustamata telefoninumbreid sisaldavast andmebaasist järgmine kord uuesti sattuda.

Tarbijakaitseameti avalike suhete spetsialist Kadri Paul kinnitas, et võlaõigusseaduse järgi ei või ilma tarbija eelneva nõusolekuta talle üldse helistada pakkumise tegemiseks. Kui ettevõte seda siiski teeb ja tarbija talle ütleb, et ta ei soovi enam pakkumisi saada, siis kaupleja tarbijale rohkem helistada ei tohi.

«Kui tarbija ei ole pakkumisest huvitatud, siis peaks ta seda kohe selgesõnaliselt ütlema ja tal on ka alati igal hetkel võimalik kõne lõpetada. Seejuures ei tohi klienditeenindaja seda takistada, kuna vastasel juhul on tegemist ebaausa kauplemisvõtte kasutamisega, mis on keelatud ja tarbijakaitseseaduse alusel karistatav. Samas on tarbijal raske tõendada, et ta on pakkumistest loobunud, kui kogu suhtlus on toimunud telefoni teel,» selgitas Paul.

Paul nentis, et antud juhul võib tegemist olla agressiivse ja seetõttu keelatud kauplemisvõttega, kuna tarbijakaitseseaduse järgi on agressiivne kauplemisvõte muu hulgas järjekindlate ja soovimatute pakkumiste tegemine telefoni, faksi, e-posti või muu sidevahendi abil, välja arvatud lepingulise kohustuse täitmiseks õigusaktidega sätestatud tingimustel ja ulatuses.