/nginx/o/2014/09/26/3378537t1h9d22.jpg)
Eesti Konverentsibüroo (EKB), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning majandusministeerium alustavad konverentsikeskusele investori, arendaja ja operaatori otsimist.
Konverentsikeskusele hakatakse otsima arendajat ja investorit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsikeskus on planeeritud valmis ehitada aastaks 2020. Keskuse jaoks vajaliku kinnisvara väljaarendamine maksab suurusjärgus 65 miljonit eurot.
Äsja EASi turismiarenduskeskuses tööd alustanud konverentsikeskuse projektijuht Ott Sarapuu ütles, et esmane ülesanne on keskusele investori ja arendaja leidmine. «Rahvusvahelise uuringufirma The Right Solutioni 2013. aastal läbi viidud uuring on heaks aluseks projektiga edasi liikumisel. Uuringust selgus, et Eestil on hulga positiivseid külgi, mis meelitaksid siia rahvusvahelisi konverentse, kuid meil puudub keskus, mis suudaks taoliste konverentside vajadusi katta,» tõdes Sarapuu.
Sarapuu lisas, et spetsiaalselt konverentside läbiviimiseks mõeldud keskuse ehitamine toob majandusse täiendavalt 15 miljonit eurot aastas ning loob kaudselt ligi 400 uut töökohta. «Seejuures kulutavad konverentsidelegaadid võrreldes puhkuseturistiga rohkem raha, keskmiselt 1300 eurot külastuse kohta. Üks 3000 inimesega konverents toob riiki ligi 4 miljonit eurot, mis on tulu paljudele ettevõtjatele,» ütles Sarapuu.
Ott Sarapuu sõnul alustatakse tööd avatud positsioonist, kus kõik pakkumised ja diskussioon on teretulnud, et konverentsikeskus sünniks era- ja avaliku sektori koostöös.
Kõnealune uuring peab kõige suurema potentsiaaliga asukohaks Tallinna linna. Hetkel ei ole aga välja valitud ühtegi kindlat asukohta ega partnerit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sõnul on riigil valmisolek kaaspanustada
EKB juhatuse esimehe Feliks Mäguse sõnul suurendab konverentside korraldamine avaliku sektori maksutulu. «Suurte rahvusvaheliste konverentside ja messide Eestisse saamine peaks olema lisaks ettevõtetele ka avaliku sektori huvi ning riigi ja linnade panustamine on konverentsiturismi arendamiseks hädavajalik. Võistleme linnade ja riikidega, kus ehitatakse konverentsikeskusi ja arendatakse infrastruktuuri avaliku rahaga,» selgitas Mägus.
keskuse ehitamisse vastavalt riiklikule turismi arengukavale. Konverentsikeskus aitab kaasa Eesti majanduse rahvusvahelistumisele ning vähendab turismi hooajalisust.
EKB andmetel jääb igal aastal Eestisse tulemata hinnanguliselt 10 000 konverentsituristi seetõttu, et meil pole sobivaid ruume või lennuühendusi siia pääsemiseks. Eeskätt on puudu hoonest, kus on sama katuse all suur saal koos lisaruumide ning näituse-ja toitlustuspinnaga. EKB on tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest, mille roteerumise piirkonda Eesti kuulub.
Konverentsikeskuse projektijuht Ott Sarapuu alustas tööd EASi turismiarenduskeskuse koosseisus alates 22. septembrist 2014. Varasemalt juhtis ta Eesti Meremuuseumi Lennusadama arendust ning tegevusi.