/nginx/o/2009/02/26/140792t1h1305.jpg)
Venemaa käivitab suurima erastamisprogrammi pärast 1990. aasate kaootilist müügikampaaniat, millega loodab teenida riigivaralt kolme aastaga kuni 29 miljardit dollarit.
Venemaal algab uus erastamislaine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsust kinnitas eile Vene rahandusminister Aleksei Kudrin, kes ütles: «Me müüme avatud turul olulise osaluse riigiettevõtetest. Aktsiate kontrollpakid kavatseme jätta enda kätte.»
Valitsus koguneb otsust kinnitama täna. Ametnike sõnutsi on müüki minevate varade nimekiri alles kinnitamisel, kuigi programm kuulutati välja juba ligi aasta tagasi.
Majandusliku arengu ministeerium on erastamisele kuuluvate ettevõtete nimekirja, mille rahandusministeerium paar päeva tagasi esitas, veidi revideerinud. Kirjas on hetkeseisuga 11 firmat, maha tõmmati muuhulgas Venemaa Raudtee. Kudrini sõnul lükkub vähemusosaluse müük Venemaa Raudtees kahe-kolme aasta võrra edasi.
Kuigi rahandusministeerium lootis, et valitsus kärbib 51 protsendi peale oma osalust muuhulgas ka naftajuhtmete operaatorfirmas Transneft, ütles majandusarengu ministeerium, et nad ei poolda valitsuse osaluse langetamist ei Transneftis ega mujal alla 75 protsendi.
Kui erastamisprogramm mullu septembris teatavaks tehti, tervitasid investorid uudist avasüli. Nüüdseks on pidevad viivitused nad juba ära tüüdanud. Majandusministeerium ütleb, et erastamisettepanekut ei võeta vastu enne novembri lõppu ning investorid on hakanud kahtlema, kas siit üldse midagi asjalikku koorub, kuigi vabamat ligipääsu lubatakse ka sellistele esmaklassilistele ja usaldusväärsetele firmadele nagu näiteks Rosneft ja VTB Bank, mis on juba Londoni börsil.
Analüütikud ütlesid, et 1990. aastate mõõtu seekordne kampaania kindlasti välja ei anna, sest täielikult ei erastata mitte ühtegi riigifirmat. Moskva plaanib hoida oma taskus vähemalt 51 protsenti igast ettevõttest.
«Peamine küsimus on, kas mõni mainitud ettevõtetest ka iial päris aktsiaseltsiks saab, sest kui mitte, siis ei ole erilist mõtet neisse investeerida,» ütles investeerimisfondi Dashevsky & Partnersi asutaja Steven Dashevsky. «Siiamaani on küll nii, et riigifirmadest on investoritele väga vähe dividende pudenenud, olgu aasta siis hea või halb,» ütles ta.
Üks Lääne pankur, kes oma sõnutsi mitme erastamistehinguga otseselt seotud on, kahtles sügavalt, kas riik ikka loodetud summa kokku saab. «Mina ei oleks nii kindel, et siit 29 miljardit dollarit koguneb,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2010.