/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2013/05/15/1754782t1h7244.jpg)
Kindlustustülisid hakkab edaspidi kohtueelse instantsina lahendama ainult lepitusorgan, kindlustuse vaidluskomisjon kaob nii õiguslikel kui ka sisulistel kaalutlustel.
Kindlustustülisid hakkab edaspidi lahendama ainult lepitusorgan
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liikluskindlustuse fondi juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul kaob kindlustuse vaidluskomisjon kolmel põhjusel: kindlustuse lepitusorgani töö on osutunud tarbijatele oluliselt kiiremaks ja tulemuslikumaks, kliendi jaoks kaob tänane segadus seoses vaidluste lahendajate valikul, õigust saab Eestis mõista vaid kohus.
«Kolm ja pool aastat tagasi asutasime kindlustuse lepitusorgani. Ma arvan, et see on üks paremaid asju, mis viimastel aastatel kindlustussektoris üldse toimunud on,» rääkis Jesse ja lisas: «Sõltumata kindlustuse liigist, võid meie juurde tulla ja öelda, et mul on probleem ning esitada avalduse, et aidake see ära klaarida.»
Jesse selgitas, et varem menetles liikluskindlustuse osas tülisid kindlustuse vaidluskomisjon. «See töötas n-ö kolme Idamaa targa otsustamise põhimõttel. Kaebaja valib ühe komisjoni liikme, selts teise ja nemad koos valivad esimehe. Kolmekesi otsustavad nad, mis on kaebuse puhul õige või vale,» kirjeldas ta. Selline süsteem tähendas Jesse sõnul, et reaalselt rahuldati umbes kolmandik kaebusi.
Lepitusorgan vastupidiselt ei otsustata, mis on õige või vale. «Otsitakse lahendusi, seal saab umbes kaks kolmandikku asju kiiremini ja efektiivsemalt lahenduse,» lausus Jesse. Inimene ise ei pea teadma, kelle poole tal abi saamiseks pöörduda tuleb. «Kui inimene tuleb oma katkise autoga meie kontorisse, siis ega tema ei tea ega peagi teadma, on see lepitusorgan või komisjon, kuhu ta täpselt minema peab,» tõdes Jesse.
Seega hakkab olema üks teenindusprotsess kõigi jaoks. Vana komisjon lakkab eksisteerimast. «Selle otsuse tegemisel olid õiguslikud kaalutlused ka. Justiitsministeerium ütles, et komisjonil on kohtuga sarnased pädevused, aga õigust tohib Eestis mõista ainult kohus,» märkis Jesse.
Lepitusorgani tegevuse üle teostab järelvalvet nõukoda, mida juhib tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste. Nõukoda nimetab ametisse lepitajad. Lepitajate nimekirja on kantud 15 lepitajat. «Sõltumatus on tagatud teiste osapoolte osalemisega,» lisas Jesse ja nimetas veel koostööpartnerid tarbijakaitseamet, finantsinspektsioon, rahandusministeerium ja maaklerite liit.