/nginx/o/2014/09/19/3361355t1hc812.jpg)
On üks sõna, mis taas elluärganuna soomlastele rahu ei anna: soometumine.
«Soometumine» soomlasi sortimas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sakslaste poolt 1960ndatel vermitud termin, mis tähendab sisuliselt Venemaa ees lömitamist, kougib Soomes üles kibedaid mälestusi ning inspireerib teravaid väljaütlemisi.
«Soometumise džinni» lasi läinud nädalal pudelist välja keskkonnaminister ja roheliste erakonna eestvedaja Ville Niinistö, kes teatas, et valitsuse otsus kiita heaks venelaste ehitatav tuumareaktor «seostub soometumisega», kirjutab Financial Times.
Hukkamõist oli kärme tulema. Ühe tuntud ajaloolase sõnutsi oli tegemist «rahvusliku solvanguga». Poliitrivaalid tulistasid fraase nagu «ebaõiglane», «allapoole vööd» ning «vaevalt küll patriootlik».
Vaidlusjoon läbistas lausa perekondi: esirohelise onu Sauli Niinistö – juhtumisi Soome president – selgitas: «Meil on selge poliitika, mis ei kujuta endast mingil moel soometumist.»
Vähemalt kahel põhjusel ei piirdu probleem siiski üksnes semantikaga.
Esiteks esitatakse praegu palju küsimusi Soome suhete kohta Venemaaga. Paljude jaoks tundub kummaline, et ajal mil EL Ukraina pärast Kremli-vastaseid sanktsioone karmistab, kiidab Soome heaks Vene riigifirma Rosatomi kui kohaliku tuumareaktori ehitaja. Kusjuures viimane on ühtlasi projekti suurim üksikosanik.
Igal juhul viis Rosatomi reaktor Ville Niinistö ministritoolilt ning rohelised koalitsioonist – tagasiastumine vormistatakse sel nädalal.
Tuumadiil pole aga kõik.
Vaid veidi varem jäi Soome «vahele» kui ainuke Euroopa Liidu liige, mis palus viimaste Vene-vastaste sanktsioonidega oodata. Soome valitsuses asetleidnud sisehääletusel oli välisminister aga uutele sanktsioonidele suisa vastu.