Esmaabi põletuse korral

Foto: Waterjel

Õige esmaabi põletuse korral vähendab kannatusi ning säästab aega ja raha

Väiksemate või suuremate põletushaavade risk valitseb meid iga päev: olgu põhjustajaiks kuumad vedelikud ja pinnad, tuli või mõni muu allikas, millega kokku puutume. Grillimine on selles suhtes kindlasti kõrgendatud riskiga tegevus. Kuigi võimalikud põletused grillimisel ei ole tavaliselt pindalalt suure ulatusega, võivad nad olla ometi piisavalt sügavad, et õige esmaabi puudumisel tekitada kannatusi ja hilisemaid arme. Ka madalama astme põletuste korral on esmaabi oluline, et vähendada valu ja tagada haava kiirem paranemine.

Kõige kättesaadavam esmaabivahend selleks puhuks on vesi. Vesi on hea jahutaja, mis ongi põletuse esmaabis kõige olulisem. Sobivaim jahutuseks kasutatava vee temperatuur on +18 kuni +20ºC. Soojem ei jahuta piisavalt ning külmem võib suurema pinna pikemaajalisel jahutamisel põhjustada hüpotermiat ehk alajahtumist, mis halvendab kannatanu seisundit veelgi. Mida külmem on vesi, seda rohkem ahenevad veresooned ning kuumuse normaalne tsirkulatsioon sügavamates kudedes väheneb ja põletusest põhjustatud kudede kahjustumine võib seal jätkuda. Vesi peab olema kindlasti puhas, et haava mitte infektsioonitekitajaid viia. Samas võib piisava koguse puhta vee kiire hankimine olla võimatu, näiteks piknikul asustatud kohtadest kaugemal.

Väga mugav on võtta grillimise juurde pudel Burnjel põletusgeeli. Burnjel sisaldab 95% vett, ja 1% teepuuõli. Burnjel jahutab kiiremini kui vesi, sest geeli kuumuse absorbeerimisvõime on 1100º. Burnjel jahutab ka III ehk raskema astme põletuse korral naha temperatuuri normaalseni 4-5 minutiga. Burnjel on patenteeritud koostisega ja töötati välja USAs Vietnami sõja ajal, mil oli palju leegiheitjatest ja napalmpommidest põhjustatud väga raskeid põletusi.

Burnjel toimib konvektorina ning annab nahas oleva kuumuse ära ümbritsevasse õhku, tagades seega ka sügavamates kudedes oleva kuumuse eraldumise. Geeli tuleb panna paksu kihina, isegi väikese kuhjana, põletada saanud kohale. Nii tagatakse kuumuse kiirem välja juhtimine haavast. Vajadusel võib lisada uue kihi geeli nii kaua, kui valutundlikkus on kadunud ja naha normaalne temperatuur taastunud. Geelil on ka desinfitseeriv toime ja seetõttu pole haava tarvis eraldi puhastada. Hiljem võib haava siduda, sideme alla võib samuti panna geeli, mis hoiab selle jahedana ega lase sidemel haava külge kleepuda. Sidet ei soovitata sageli vahetada, sest haava pidev „õhutamine“ aeglustab paranemist.

Geeli tuleks kasutada siiski ainult esmaabiks, haava hilisemaks raviks ja hoolduseks on olemas spetsiaalsed vahendid. Tõsisemate põletuste korral tuleb pöörduda kindlasti arsti poole.

Ärge kasutage põletushaavade esmaabis mingil juhul pantenooli! Pantenool on mõeldud ainult kergete nahakahjustuste raviks ning EI jahuta haava. Seega pole sellest  põletushaava esmaabis mingit kasu. Vastupidiselt, pantenool hoopis takistab kuumuse eraldumist naha pinnalt, sest jätab nahale õlise kihi ning  süvendab seega põletust veelgi.