/nginx/o/2014/09/14/3350149t1h4290.jpg)
Eile valitsuses kinnitatud riigieelarve eelnõust selgub, et põllumehed järgmisel aastal riigieelarvest loodetud lisatoetust ei saa, kuigi Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus tuleval aastal põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses, teatasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Põllumajanduse Keskliit.
«Valitsuse otsus valmistas suure pettumuse. Paraku näitab see, et valitsus pole teadvustanud põllumajandus- ja toidusektori probleeme ja olukorda. Põllumajandussektorit on teist aastat järjest tabanud kärpekäärid - põllumajanduse arvelt on kokku hoidnud nii eelmine kui ka ametisolev valitsuskoalitsioon. Toidutootjaid tabanud Venemaa sanktsioonid on sündinud põllumajandusväliste poliitiliste otsuste tulemusel, kuid sanktsioonide tagajärgede leevendamiseks pole riik valmis panustama,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
«Nüüd on otsustusjärg Riigikogu käes. Rõhutame jätkuvalt, et julgeoleku kaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõjusid peaks ühiskond kandma solidaarselt ja need ei tohiks jääda vaid mõnede sektorite ja ettevõtete õlgadele. Toidujulgeolek on oluline osa riigi julgeolekust. Valitsuse otsus tähendab, et turuhinna langusest tekkivale kahjule lisaks peavad põllumajandustootjad hakkama saama ka vähenevate toetustega,» lisas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu.
Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas käesoleva aasta eelarvest jätta välja vahendid üleminekutoetuste maksmiseks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni ca 40 protsenti otsetoetuste vähenemist. Aasta alguses otsustas ametisolev valitsus vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra.
Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute EL liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida meie põllumeeste madalamaid EL otsetoetuse tasemeid võrreldes vanade liikmesriikide tootjatega ja ära hoida toetuse ootamatu ja märkimisväärne vähenemine. Võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt on oluline seegi, et Läti ja Leedu on teatanud oma põllumeeste täiendavast toetamisest.