Õpetaja peab hobikorras jaanalinnufarmi

Jaanalinnufarmi peremees Innar Rohtsalu teeb oma talu hoovil huvilistele terve suve läbi ekskursioone linnumaailma. Foto: Maarja Otsa

Imavere põhikooli tööõpetuse õpetaja Innar Rohtsalu avab suviti oma kodu Sassi talu uksed kõigile külastajatele, sest peremehe huvist maailma suurimate suleliste vastu on välja kasvanud Eesti suuruselt teine jaanalinnufarm.

Jaanalinnufarmi sisenejaid tervitab esmalt aga hoopis Aafrika hall papagoi, kes hüüab «Tsau!» sedavõrd selge ja kõlava häälega, et tulija vaatab esialgu kahtlustavalt ülejäänud inimestele otsa. Alles siis jäävad kõrvad kuuldut uskuma, kui aktiivne papagoi kordab: «Tsau».

Farmi põhitoodanguks on jaanalinnumunad, kuid turiste meelitab suviti ligi ennekõike talu õuel avanev vaatepilt, mis on kirju kui paabulinnu saba – Aafrika jaanalinnud, Austraaliast pärit emud, India paabulinnud, erinevat tõugu tuvid, faasanid ja põneva välimusega tõukanad. Troopikamajas näeb veel mitmesuguseid kirevaid papagoisid koos teiste troopikalindudega ning hoovi peal saab sõprust sobitada ja pai teha traditsioonilisematele lemmikloomadele nagu küülikud või hamstrid. Nii närilisi kui papagoisid müüb Sassi talu ka lemmikloomadeks.

Üle kümne aasta

Sassi talu peremees külastas kaksteist aastat tagasi Muhumaal asuvat Laasu talu, kus kasvatati jaanalinde ning mõtteis hakkas küpsema plaan hakata neid linde ka ise pidama. Jaanalinnufarmi rajamisega tehti algust 2002. aasta suve lõpul ja juba oktoobris olid esimesed linnud Muhumaalt Imaveresse jõudnud.

Jaanalinde kasvatatakse peamiselt liha, sulgede ja naha pärast, Sassi talu müüb aga ennekõike mune, sest lihaks jaanalindude kasvatamine eeldaks suuremat karja ning ka  töötlemisvõimalusi, kuid sedavõrd suureks ei taha Sassi talu pererahvas jaanalinnukasvatust ajada. Praegu kuulub nende talu põhikarja kümme kuni viisteist jaanalindu.

Linnud munevad munadepühast sügiseni ning ühe linnu toodang jääb vahemikku 60–100 muna aastas. Jaanalinnumuna kaalub poolteist kuni kaks kilo, Sassi talu rekordmuna küündis ühe kilo ja 997 grammini. «Ühest munast tehtud omletist saab viisteist inimest kõhu täis ja näiteks seitse rullkooki,» piltlikustas peremees Innar Rohtsalu.

Jaanalinnufarmi munade ametlik edasimüüja on Rimi toidukett. Rohtsalu nentis, et müüginumbrid sõltuvad väga palju inimeste elujärjest. «Jaanalinnumuna on tarbimise viimane etapp – alles siis, kui inimesel on muu heaolu saavutatud, tuleb ta siia kulutama,» rääkis Innar Rohtsalu. Ta lisas, et ennekõike on jaanalinnufarmi näol tegemist hobiga, mis end ise ära majandab, kuid mis pole otseselt teenimisallikas. Põhitöökohast Imavere põhikooli tööõpetuse õpetaja ja majandusjuhatajana pole Innar Rohtsalu jaanalinnufarmi kasuks loobunud. Koolitöö on just selline, mille kõrval on aprillist septembrini hea oma talus külalisi vastu võtta.

Orav Miki

Lisaks sulelistele kohtun Sassi talu õuel veel ka teiste lemmikloomadega: merisigade, jäneste, oravate ja juba harjumuspäraste lemmikutega, kellel kõigil on rääkida oma lugu.

Näiteks sattus Orav Miki jaanalinnufarmi beebina, kui tal ei olnud veel silmigi peas. «Miki ema oli pesa teinud tõstuki kabiini alla ja kui tõstuk ära viidi, avastati lõhutud pesa,» rääkis Innar Rohtsalu. Talu perenaine Inge Rohtsalu lutitas oravapoja piimaga elujõuliseks. Nüüd peab loomake naist oma emaks ning on vähemalt sama sõbralik ja uudishimulik kui tema multifilmidest tuntud kuulsad liigiesindajad Tiku ja Taku või Alvin ja teised. Seega ei saa Mikit enam loodusesse lasta ja temast on saanud omamoodi pereliige, kes käib pere väiksemate lastega mängimas ning uudistab, kui pererahvas pannkooke sööb.

Pererahvas peab kõiki loomi ja linde oma sõpradeks ning oskab nende käitumist ja kehakeelt suurepäraselt lugeda. Innar Rohtsalu toob näiteks, et emud ja jaanalinnud on küll pealtnäha sarnased, kuid tegelikult käitub jaanalind nagu kana ja emu nagu siga. «Emu käib end pori sees pesemas, aga jaanalind puhastab end liiva sees,» jutustas ta.

Üks põnevaid aegu on Innar Rohtsalu sõnul seegi, kui linnud kurameerivad ning emaslinnud hakkavad isase pärast konkureerima. Siis võib Sassi talust kosta kuni kolme kilomeetri kaugusele emude trummipõrinat meenutavat kurguhäält.

Autogrammidega munad

Sassi talu lindude toodangust on peremehe enda lemmikuks jaanalinnu muna, kuid ta räägib ühtviisi vaimustunult kõikidest oma lindudest ning nende toodangust. Näiteks pärlkana muna teeb eriliseks selle väga tugev koor ja pikk säilivusaeg – külmkambris säilib see söödavana paar kuud üle aasta ning kõrbeliivas kuus kuud. Kui ka vares mõnikord pärlkana muna saagiks napsab, ei vaevu pererahvas muretsema, sest vares pillab selle õige pea maha ja koor jääb täiesti terveks.

Sassi talu hoovil tegutseb ka väike külastuskeskus, kus müügil erinevaid lindude sulgi ja jaanalinnumunakoorest tooteid – näiteks lampe. Samuti on seal ritta seatud autogrammidega jaanalinnumunade koored, meenutamaks tuntuid inimesi, kes on tee Sassi tallu leidnud. Viimati palus peremees jaanalinnumunale autogrammi Anneli Peebolt.

Jaanalind (Struthio amelus)

 Maailma suurim lennuvõimetu lind, kelle kodumaaks on Aafrika.

 Looduses söövad nad taimede võrseid, lehti, õisi ja seemneid.

 Täiskasvanud linnu kõrgus on 2–2,7 m ja kaal 100–175 kg.

 Ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast.

 Jaanalind on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h, tema kõige tugevam kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel.

 Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 40–80 muna.

 Kasvatatakse peamiselt liha, naha ja sulgede pärast.

 Jaanalinnurasval, nagu ka emu- ja nandurasval, on mitmekülgne põletikuvastane toime.

 Jaanalind võib elada ligi 60 aastat ja olla munemisvõimeline 25–35 aastat.