Abiliinile helistavad tööalase ärakasutamise pärast rohkem mehed

Pärnu maantee trammitee ehitus. Foto: Toomas Tatar

Inimkaubanduse alla kuulub ka tööalane ekspluateerimine ning nõustamisliinile helistavad tööalase ärakasutamise või isegi ekspluateerimise pärast mehed rohkem kui naised, rääkis MTÜ Living for Tomorrow spetsialist Sirle Blumberg.

Inimkaubandus jaguneb mitmeks liigiks ning kui seksuaalse ekspluateerimise ohvriks satuvad rohkem naised, siis tööalase ekspluateerimise puhul esineb naiste ja meeste ärakasutamist suhteliselt võrdselt, rääkis Blumberg Vikerraadios, vahendab ERRi uudisteportaal.

«Meestel on raske nende teemadega välja tulla, sest see käib eneseuhkuse ja -au pihta, aga kasvõi meie nõustamisliini näidetel on kõnesid meestega, keda on kas tööalaselt ära kasutatud või lausa ekspluateeritud, rohkem,» ütles ta inimkaubanduse soolist statistikat kommenteerides.

Kui temalt küsiti, kui laialdane probleem tööjõu petmine Soomes on, ütles ta, et kuigi on ka väga korralike ettevõtjaid, puutuvad nad välismaale tööleläinute probleemidega kokku igapäevaselt.

«Kahjuks on küll ja küll tööandjaid, kes üpris teadlikult inimesi petavad,» tõdes spetsialist.

Täna toimub tööalasest ärakasutamisest rääkiv seminar, mille eesmärgiks on teavitamine inimkaubanduse ja tööalase ärakasutamise probleemist, teiste riikide kogemustest õppimine ning suurem koostöö ettevõtjate, riigiasutuste ja ärakasutamise ohvreid abistavate organisatsioonide vahel.

Justiitsminister Andres Anvelt märkis seminari avasõnades, et tööalase ärakasutamise probleemile tuleb järjest enam tähelepanu pöörata. «Arvestatav hulk eestlasi suundub tööle välismaale, et leida seal paremaid elu- ja palgatingimusi. Tihti aga satuvad inimesed paremate tingimuste asemel hoopis kehvematesse, kus nad on sunnitud töötama iga päev ebamõistlikult pikalt ja väikese tasu eest,» ütles justiitsminister.

«Loomulikult peame riigina suutma kaitsta oma välismaal töötavaid kaasmaalasi. Täpselt sama tähelepanelikult tuleb meil jälgida siinsel tööturul toimuvat ning vajadusel sekkuda. Ka praeguse Ukraina kriisi valguses jõuab Eestisse tavapärasest enam inimesi, kes võivad aga oma haavatavusest ja valikute vähesusest tingituna langeda tööalase ärakasutamise ohvriks. Eesti renomee tulijate kohtlemisel ei tohi halveneda, mistõttu on vajalik erasektori harimine,» lisas Anvelt.

Anvelt jätkas sellega, et inimese ebaseadusliku tööjõuna  ärakasutamise motivaator on kiire kasum, mis halvendab ausate ettevõtjate majanduslikku olukorda. «Seetõttu on avaliku ja erasektori koostöö probleemi teadvustamisel ülioluline just musta turu osakaalu vähendamisel. Ausa ettevõtja kasumit aitab suurendada vastastikune lugupidamine tööandja ja töövōtja vahel, mitte töövõtja nurka surumine,» rääkis justiitsminister. 

Tartu ülikooli õigussotsioloogia lektor Anna Markina tutvustas seminaril 2013. aastal läbi viidud uuringut «Välistööliste ekspluateerimine Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus».

Uuring toob välja erinevaid ärakasutamise juhtumeid ja viise, mida mõned tööandjad kasutavad, et ekspluateerida võõrtöötajaid, teenida kasu ning petta ametivõime.

Üheks selliseks meetodiks on töötajate ähvardamine ja abi otsimise takistamine, ebainimlike elamistingimuste pakkumine, palga vähendamine jne. Uuring tõi välja selle, et vene keelt rääkivad võõrtöötajad langesid tõsisema sunniviisilise töö ohvriks kui eesti keelt kõnelevad inimesed.

Uuringu tulemused näitasid, et kõige levinum töörände sihtriik on Soome, seejärel Skandinaaviamaad, Saksamaa ja Suurbritannia.

Välismaale tööle minemise põhjusteks on enamasti töötusest, ajutisest või madala palgaga tööst tingitud majanduslikud raskused. Välisriigis töö leidmiseks kasutatakse sageli tutvusi ja töövahendusportaale. Vahendusfirmade teenuseid kasutatakse vähem.

Tähtis on inimeste teadlikkuse tõstmine võimalikest ohtudest ja ärakasutamise ohvriks sattumise vältimine. Näiteks on üks kindel ohumärk see, kui tööandja ei soovi sõlmida lepingut.