/nginx/o/2013/10/04/2465651t1hb2e2.jpg)
Soome elektrivõrk Fingrid plaanib müüa Venemaale 180 MW elektrienergiat nn bilateraalse lepinguga, mis tähendab, et nagu Nõukogude ajalgi tasub Moskva Soomelt saadud kaupade eest mitte raha vaid kaubaga, vahendab Soome rahvusringhääling YLE.
Sovjetiaeg naaseb Vene-Soome energiakaubandusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogude Liiduga kauples Soome peamiselt n-ö kaubandussertifikaatide abil, kus oli kirjas, millist kaupa ja millises koguses kumbki pool saab. Peamiselt maksis Moskva Soomest ostetu eest nafta ja gaasiga.
Fingrid loodab müüa Venemaale kokku 320 MW aastas, sellest 140 MW turuhinnaga ja 180 MW bilateraalse lepinguga. Soomlased tahaks kogu koguse müüa turuhinnaga, kuid Vene pool sellega ei nõustu.
Soome energiaagentuur on andnud Fingridile loa bilateraalkaupa teha, ehkki leiab, et selline kaubandus ei sobi hästi turumajanduse reeglitega. Siiski on see ainus võimalus praegu Venemaale sellises mahus elektrienergiat müüa, märkis agentuur.
Ka Fingridi teatel eelistaks ettevõte müüa elektrienergiat ainult vabaturul, kuid kahjuks pole see võimalik. Peame elama vene reeglite kohaselt, ütles YLEle Fingridi juht Jukka Ruusunen.
Ruusuneni sõnul on probleem selles, et Vene piiril võib elektrienergiat osta üksnes riiklik ettevõte Inter RAO. Vabaturul saaks elektriga täies mahus kaubelda siis, kui Venemaa avaks väliskaubanduse elektrienergiaga ka teistele turuosalistele.