Räni parandab taimede saagikust

Ränihappega pritsitud tomatiistik on paremal, vasakul taim kontrollvariandist ehk n-ö neutraalne taim, mida ei olnud pritsitud ränihappega. Parempoolne taim, millele pihustati ränihapet, näeb suurepärane välja. Foto: Margit Olle

Kõik taimed vajavad räni. Kuigi räni (Si) ei peeta taimede kasvu reguleerijana oluliseks elemendiks,  on tõestatud selle kasulikkus paljudele taimedele, eriti teraviljadele nagu riis, nisu, oder, mais. Silicon (Si) on teine kõige rikkalikum element maakoores. Kõigele vaatamata on räni kuni viimase ajani jäetud põllumajanduses peaaegu tähelepanuta.

Räni ei leidu looduses elemendina, vaid oksiidi (SiO2) ja silikaatide ehk ränisoolade näol. Taimede juurtes esineb monoränihape ja kudedes amorfne silikageel. Sõltuvalt liigist võib Si sisaldus biomassis ulatuda 0,1–15 protsendini. Si kontsentratsioonid ületavad taime kudedes mõnikord isegi lämmastiku ja kaaliumi kontsentratsioone. Seetõttu on räni taimekudedes sageli põhikoostisosa, eriti üheidulehelistel.

Samas on Si akumulatsioon võrsetesse taimeliigiti väga erinev. Füsioloogilised uuringud näitavad, et erinevused Si akumulatsioonis tulenevad juurte erinevast võimest absorbeerida räni.

Näiteks sojauba ja tomatit peetakse halvaks räni akumuleerijaks ning neis on Si väärtused alla 0,1 protsendi. Nisu, kaer, oder, rukis, sorgo, mais, suhkruroog ja murutaimed sisaldavad 1–2% ja riis 10–15% räni.

Räni toime

Räni mõjub soodsalt taimede kasvule, arengule, saagikusele ja haiguskindlusele. Näiteks võib räni vähendada erinevate põllukultuuride biootilist (taimehaigused ja kahjurite levik) ja/või abiootilist stressi (soolsus, põud ja kõrge temperatuur, mineraalsete toitainete puudus). Need kasulikud toimed on tingitud peamiselt räni kõrgest sisaldusest taime võrsetes.

Räni leidub mullas enamasti suurtes kogustes: liivmuldadel > 90% ja savisel pinnasel 40–70%. Vaatamata sellele püsib muldades suhteline ränivaegus, sest taimede jaoks omastatavat ränihapet on mullas vähe. Äärmiselt ebastabiilne monoränihape on taimedele raskesti omastatav, sest kui monoränihape on muutnud silikaatidest räni-

dioksiidiks, see polümeriseerub ja ei ole bioloogiliselt enam kättesaadav. Seejärel ühineb monoränihape alumiiniumi, raua, mangaani ja raskmetallidega, et moodustada vähelahustuvaid silikaate. Kõik see põhjustab bioloogiliselt kättesaadava ränihappe defitsiiti.

SAAT ehk ränihappe agrotehnoloogia tähendab stabiliseerunud ning taimedele kättesaadava ränihappe kasutamist. Kui ränihape stabiliseerida, siis võib vaadelda taimedele kättesaadava ränihappe mõju. Kõige paremaid tulemusi on andnud stabiliseerunud ränihappe pritsimine lehtedele, kuid ränihappe agrotehnoloogiat saab kasutada ka hüdropoonikas ehk vesiaianduses, kus see annab samuti paljulubavaid tulemusi.

Lehtede pihustamine ränihappega avaldab positiivset mõju nii taimede kasvule, arengule, saagikusele kui haigus- ja putukakindlusele. Stabiliseeritud ja kontsentreeritud ränihape (prototüüp OSAB3) mõjub taimedele väga tõhusalt ning taimede saagikus on selle mõjul näidanud erakordseid tulemusi. Lisaks sellele on stabiliseeritud räni väga ohutu ökoloogiline toode ja lihtne kasutada.

Alates 2006. aasta uuringutest põhineb SAAT Indias toimuvatel katsetel. SAAT suurendab riisi terade saaki 32 ja biomassi saaki 33 protsenti. Kõik need uuringud näitavad vajaduse vähenemist pestitsiidide järele umbes 50 protsenti võrreldes kontrollkatsega ja mõnedes uuringutes saadi positiivsed tulemused ilma pestitsiide kasutamata. Sarnaseid tulemusi on näha paljudel kultuuridel (melon, arbuus, suhkrumais, maasikad, õunad, pirnid, viinamarjad, papaia, tomatid, tšilli jne).

Märgatav kokkuhoid

SAAT on oluliselt suurendanud ka paljude teiste toitainete nagu fosfori (P), kaaliumi (K), boori (B), kaltsiumi (Ca) ja ka räni (Si) omastamist pinnasest. Uuringus viinamarjadega (University of Agricultural Sciences, GKVK Bangalore, 2009/2010, dr. NB Prakash) näidati, et kaltsiumi sisaldus suurenes 1,8–4,1 protsenti ja kaalium 0,9–1,8 protsenti. Sarnased tulemused olid ka järgmiste elementide puhul nagu P, Bo ja Si. Mädanenud marjade osakaal vähenes SAAT-tehnoloogia kasutamisel 33,2 protsenti. Eksperimendid paljude teiste kultuuridega näitavad sama tulemust.

Ka varem vähese räni akumuleerijateks peetud kultuuride – näiteks tomatite, tšilli, porgandi jne – saagid kasvasid räni mõjul oluliselt (20–45%) ja olid parema kvaliteediga. Seeläbi saavutati odavam tootmine ning tootmisvahendite (väetised, teised toitained, niisutus, pestitsiidid) 35-protsendiline kulupõhine kokkuhoid.

Niisiis on SAAT uus tehnoloogia, mis suurendab märkimisväärselt taimede kasvu, saaki ja parandab kvaliteediparameetreid. SAAT aitab vähendada taimede nakatumist haigustesse ka siis, kui neid ravida poole annuse pestitsiidide ja insektitsiididega. Samuti soodustab SAAT taimedel toitainete omastamist mullast.

Tekst põhineb konverentsi 17th International Plant Nutrition Colloquium (IPNC) ettekandel «Plant nutrition for nutrient and food security»; Istanbulis 19.–22. augustini 2013), kus Margit Olle osales PRIA, Jaagumäe Agro OÜ ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt finantseeritava projekti «Keskkonnasäästliku köögiviljakasvatuse arendamine» raames.