Rahvas mõistab avaliku joomise lubamise üksmeelselt hukka

Illustratsioon: Allikas: Turu-uuringute AS

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud elanikkonna küsitlus näitas, et avalik napsitamine on eestlaste silmis kindel tabu: märkimisväärsed 82 protsenti vastanutest ei pooldanud avalikus kohas alkoholitarbimise lubamist.

Turu-uuringute ASi 25. augustist kuni 4. septembrini tehtud küsitlus näitas, et vastumeelsus varjamatule vägijoogi rüüpamisele kasvas ühes vanusega. Vanuserühmade järgi oli kõige enam seadusemuudatuse pooldajaid 15–24-aastaste seas – 28 protsenti, kuid selleski vanuserühmas oli iga muutuse pooldaja kohta 2,5 mittepooldajat.

Ülekaalukas mittepooldav arvamus ei sõltunud TAI direktori Maris Jesse sõnul sellest, kas inimene ise on olnud olukorras, kus teiste alkoholitarbimine on teda otseselt häirinud, või mitte. Seega, kuigi üllekaalukas osa elanikkonnast ei poolda avalikus kohas napsitamist, on see häirinud umbes kolmandikku küsitletutest.

Kui korrakaitseseaduse eestkõnelejate jutu järgi on uue paragrahvi põhialuseks see, et häiritu läheb ja annab häirijale oma häiritusest märku ning olukorra lahendamises püütakse omavahel kokkuleppele jõuda, näitavad küsitlustulemused Jesse hinnangul paraku, et «üle poolte Eesti inimestest ei ole valmis ise sekkuma alkoholitarbimisega seotud häirivasse olukorda». Väikseim valmidus minna häirijat ise korrale kutsuma on üle 50-aastastel ja naistel.

«Tellisime küsitluse, kuna pidasime vajalikuks, et praeguses debatis oleks kasutada ka numbreid sellest, mida inimesed toetavad või mitte,» sõnas Jesse. «Eks seaduse autoritel on nüüd arutelu ja valiku koht – kas hakata inimesi välja õpetama häirivate alkoholitarbijate korralekutsumisega toime tulema või siis ikkagi muuta kontseptsioon tagasi nii, et politsei on see, kes häirijaid korrale kutsuma tuleb,» lisas Jesse.