Raudteelased: valitsuse ükskõikne suhtumine meisse ei ole vastuvõetav

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raudteelased protesteerivad Stenbocki maja ees.
Raudteelased protesteerivad Stenbocki maja ees. Foto: Toomas Huik

Eesti raudteelaste ametiühing saatis avaliku pöördumise valitsusele, kus kirjeldatakse viimaste aastate massilisi koondamisi raudteelaste hulgas ning nõutakse riigieelarvest raha raudteesektorile.

Avaldame pöördumise täismahus:

Käesolevaga pöördume Eesti Valitsuse poole, et tähelepanu ja rahastus Eesti raudteesektorile vastaks raudteelaste panusega Eesti ühiskonda. Raudtee tähtsust kauba- ja reisijateveo tagamisel on raske üle hinnata. Sellest lähtudes ja arvestades, et raudteesektori seis on aastast-aastasse keerulisemaks muutunud ei ole enam Valitsuse ükskõikne suhtumine raudtee töölistesse vastuvõetav.

Alates 2008. aastast on saanud koondamised raudteelaste jaoks juba tavapäraseks rutiiniks. Sellest ajast saadik on töötuks jäänud rohkem kui 2000 raudteelast koos oma peredega. Tööturult eemale viidud raudteelastel on erialaspetsifiilised oskused, mille rakendamine muudes valdkondades on vägagi piiratud. Koondamiste tulemusel on riigi jaoks suurenenud nii toetuseid kui pensione saavate inimeste arv.

Vaatamata koondamistele pole alles jäänud töötajate palgad tõusnud vastavalt koormuse kasvule. Hetkel peab üks raudteelane täitma mitme töötaja kohustusi, kuid palgas see ei kajastu. Mitme inimese tööd tegev töötaja ei ole võimeline ka tagama töö kvaliteeti. See lisab veel omapoolse tõuke Eesti raudtee võimekuse langemisse ja seab löögi alla ka reisijate ohutuse.

Raudteelaste Ametiühing ja tööandjad on korduvalt rõhutanud poliitikutele raudteesektorit ees ootavast kriisist. Olukord raudteel on ametühingute jaoks unikaalne. Me oleme oma tööandjatega sektori probleemide osas sisuliselt ühte meelt. Praeguse maksu- ja rahastuspoliitika tulemusel on Eesti raudtee toimimine tulevikus tugevalt löögi alla seatud. Varasemalt tehtud investeeringud raudteesektorisse ei ole olnud piisavad. Kui poliitikud jätkavad probleemi kriitilisuse eiramist on eelnevalt tehtud investeeringud olnud puhtakujuline riigi raha raiskamine.

Võttes arvesse tekkinud olukorda ei näe Raudteelaste Ametiühing muud võimalust, kui pöörata järgmise aasta riigi eelarve koostamisel rohkem tähelepanu ja vahendeid raudteesektorile.

Konkreetsete sammudena näeme muuhulgas ette:

  • Otseinvesteeringud raudtee-ettevõtetele kulude katmiseks
  • Konkreetsete kriteeriumite väljatöötamine raha eraldamiseks
  • Deklrareerida kõige kõrgemal poliitilisel tasandil üheselt, et senine mudel, kus rauteed peetakse ülal kaubavedajatele üha kõrgemaid tariife seades, on lõplikult surnud
  • Riigipoolsed reaalsed jõupingutused lõpetamaks raudteelaste massilised koondamised kulude kokkuhoiu eesmärgil

Aeg, mil Eesti riigil ja rahval pole võimalik enam kaasaegset raudteed kasutada jõuab üha lähemale juhul, kui Valitsus jätkab raudtees toimuvate probleemide ignoreerimist. Seega on viimane võimalus veel ümber vaadata aegunud raudtee rahastamise põhimõtted ning võimaldada väärikat tasu nendele inimestele tänu kellele rongid on igapäevaselt liikumas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles