/nginx/o/2010/07/28/410026t1h2268.jpg)
«Lootust, et panditaara hind euro tulekul tõuseb, hellitada ei maksa- pakendite praegused hinnad teisaldatakse vaid ümber eurodeks ja mingit vaheltkasu nendelt teenida ei saa,» ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Peeter Raal.
Taarat pole euro ootuses mõtet koju koguda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raal viitas tänavu 2. juunil kehtima hakanud seadusemuudatusele, mille kohaselt ühekordse metallpakendi ehk plekkpurgi tagatisraha tõusis 50 sendilt ühele kroonile ning uus hind hakkas kehtima nii uutele kui ka juba käibel olevatele, enne hinnatõusu soetatud plekkpurkidele.
«Pakendite hind euro tulekuga ei suurene, hinnad arvutatakse lihtsalt ümber eurodeks, taaratagavara endale küll koju soetada ei maksa, sest mingit vaheltkasu pakendite pealt euro tulekul küll teenida ei saa,» ütles Raal.
Eesti Pandipakendi andmetel on ühekordse kasutusega metallpurgi tagastus küll aasta-aastalt kasvanud, kuid võrreldes plast- ja klaaspakendiga on see jäänud tagasihoidlikuks - 2009. aastal tagastasid inimesed 89 protsenti plastpakenditest, 85 protsenti klaaspakenditest ning vaid 55 protsenti metallpakenditest. Tagastatava taara üldkogused on seevastu aasta-aastalt suurenenud.
«Kui mullu esimese kuue kuuga tagastasid inimesed 88 miljonit ühikut pakendeid, siis tänavu samal ajavahemikul juba 93 miljonit ühikut,» ütles Raal.
Arvud näitavad, et kui 2001. aastal suudeti koguda taarapunktidega 12 protsenti müüdud jookide pakenditest, siis 2009. aastal pandipakendite süsteemiga juba 78 protsenti.