/nginx/o/2010/07/28/410012t1hb678.jpg)
Endise siseministri ja ettevõtja Jüri Mõisa hinnangul ei ole Venemaa hirmude leevendamiseks gaasitrassi riigile ostmisel suurt mõtet, kuna gaasi osatähtsus energiaallikana järjest kahaneb ning infrastruktuuri omandi kuuluvuse küsimus määrab väga vähe.
Mõis ütles Kuku raadiole, et tema hinnangul läksid kaubad Eesti sadamatest ja raudteedelt hoopis teistel põhjustel, mitte sellest et kas raudtee või sadam oli riigi oma või erakätes, sama lugu on ka gaasiga.
«Võib oletada, et Vene hirmudega võivad need otsused seotud olla, aga mina neid isiklikult ei jaga,» kommenteeris Mõis kava gaasitrass riigistada. «Minu info ei võimalda küll selliseid järeldusi teha, et see eriline maiuspala oleks Gazpromile või Eesti riigile ja et gaasitorude omandi kuuluvus kuidagi seda elu-olu siin Eestimaal mõjutaks, seda ma küll ei usu.»
Samuti ei pea Mõis reaalseks, et valitsust võib gaasitrassi ostule sundida veeldatud maagasiterminali rajada soovivate ärimeeste surve, kes loodavad riigistatud maagaasi põhivõrgule hõlpsamini ligi pääseda. «Minu teada näitasid majanduslikud arvutused, et mõistlikum on ehitada toru otse Euroopasse, kui siiakanti seda gaasitehast rajada,» lausus ta. «Nii et seda maagaasi veeldamist ma eriti praktiliseks mõtteviisiks pidada ei saa.»
«Muidugi sooviks riik ka näiteks kosmosejaama siia rajada, kui vaid oleks, kes teeks,» märkis Mõis. «Nii et praegu ma küll olen sellisel seisukohal, et gaasitrassi riigistamine oleks mõttetult raisatud raha.»